/nginx/o/2013/04/29/1719330t1h8e7a.jpg)
Mustamäe gümnaasiumi abituriendid Tairi Lääts, Sten Remmelg, Siim-Martin Kaasik ja Henri-Oliver Palm tunnistasid, et eesti keele riigieksamile eelnes hingevärin ja magamata öö.
Emakeele riigieksamile eelnes magamata öö
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks teadmine, et eksam tulekul, hoidis üleval,» rääkis Henri-Oliver. Kõige raskemaks pidasid noored kirjandi osa. «Teemasse sisseelamine ja mõtete kogumine on kõige raskem, loodan, et sellele ei kulu mul kõige rohkem aega,» sõnas Tairi, Siim pidas kõige keerulisemaks näidete sissetoomist.
«Kirjaliku eksami teine osa, lugemisülesanne ehk teksti analüüs on samuti keeruline – pead ühest teemast vahepeal teisele ümberlülituma, uuesti mõtteid koguma,» kõneles Sten. Kirjandis antakse ette teemade valdkonnad, kuid pealkirju enam mitte – just õige pealkirja leidmise pärast tundsid noored muret. Eelistatud valdkonnad, millel kirjutada taheti, olid meedia, ühiskond, ajalugu, vabatahtlik tegevus ja reisimine.
Eksamile eelnes proovieksam, samuti konsulatsioonid. Emakeeleõpetaja Liina Lutsepa sõnul võib riigieksami puhul komistuskiviks saada ka õigekiri. «Kui aga õpilane oskab oma kirjutatus kahelda, endale selle kohta küsimusi esitada ja õigekeelsussõnaraamatut kasutada, on võimalik sealt päris palju maha kirjutada,» rääkis pedagoog.
«Lugemisülesandes tuleb täpselt küsimusi lugeda ning vastata igas küsimuses sisalduvale osale just nii palju, kui nõutakse. Rohkem ei ole parem,» andis õpetaja näpunäiteid. «Kirjandit kirjutades ei tule ideedest puudu sellel inimesel, kes on silmad ja kõrvad lahti hoidnud, üht-teist lugenud,kuulanud õpetajaid ning kursis ühiskonnas toimuvaga,» leidis ta.