Männikul avab uksed päikesepatareidel töötav sotsiaalmagala

Selline nägi välja varem samas kohas asunud kodutute öömaja. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Täna tähistati Nõmmel kõnede ja koorilauluga Kauge tänavale kerkinud uue sotsiaalmajutusüksuse hoone valmimist.

Kui samas kohas varem asunud kodutute varjupaik oli Nõmme linnaosa häbiplekiks, siis selle asemele kerkinud uus, 70 kohaga sotsiaalmajutusüksus annab linnaametnikele põhjust uhkust tunda.

Veel paari aasta eest kogunes igal õhtul Kauge tänava algusse kasimata seltskond, kes enne öömajja sisenemist tänaval odekolonni manustas, sest öömajas oli selline tegevus keelatud. Pehmelt öeldes jõledat vaatepilti pidid Männiku elanikud kannatama aastaid, kuni lõpuks mullu veebruaris koliti varjupaiga asukad minema ning lootusetult amortiseerunud varjupaigahoone lammutati.

Nõmme linnaosavanema Rainer Vakra sõnul olid kohalikel inimestel kodutute öömajaga seoses eranditult halvad mälestused ning seetõttu avaldati ka uue sotsiaalmajutusüksuse vastu ägedalt protesti. «See asutus, mis siin varem tegutses, muutis kogu Männiku piirkonnas elamise piinaks nii lähinaabritele kui kaugemal elavatele inimestele. Ning mul on hea meel, et see kõik on jäänud unustusse,» tõdes Vakra maja avamisel.

«Paari aasta eest liigitasime Kauge tänava varjupaiga Nõmme viie kõige hullema objekti hulka. Täna on mul hea meel siin seista ja tänada kõiki inimesi, kes on kaasa aidanud sellele, et Tallinna linn saaks ühe väärt sotsiaalasutuse juurde. Samuti sellele, et Männiku kui piirkond, mida on aastaid peetud Nõmme vaeslapseks, areneb iga päevaga ja saab hoopis uue sisu ja uue väljanägemise,» ütles linnaosavanem.

«Öeldakse, et iga tallinlase unistus on kolida Nõmmele. Nüüd aitab Tallinn 70 inimesel selle unistuse teoks teha. Nad saavad elukoha Tallinna kõige paremasse, kallimasse ja rohelisemasse linnaossa,» laususVakra.

Parima linnaosa sotsiaalmagalasse ei pääse elama siiski igaüks. Männiku sotsiaalmajutusüksusse kolimiseks peab koduta jäänud inimene pöörduma kõigepealt oma seniseks elukohaks olnud linnaosa sotsiaalkomisjoni, kus tema olukorraga tutvutakse ning vajadusel suunatakse ta mõnda sotsiaalmajutusüksusse.

Kusjuures Kauge tänaval elamine pole tasuta, vaid voodikoht koos pesemisvõimalusega läheb hädalisele maksma 300 krooni kuus. Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on abivajajaid Tallinnas tunduvalt rohkem kui sotsiaalmajutusüksustes kohti ja seepärast kavandab linn järgmisel aastal veel ühe, suurema eluasemekohtade arvuga sotsiaalmajutusüksuse rajamist.

«Linn ei loo uusi tasuta öömajakohti, vaid püüab sotsiaalset rehabilitatsiooni läbi viia omavastutuse ja distsipliini kaudu, mida sotsiaalmajutusüksuste süsteem võimaldab,» rõhutas Martinson

Hoone ja selle asukate eest hakkab hoolitsema Tallinna Sotsiaaltöö Keskus. Esimesed abivajajad kolivad majja sisse ilmselt juba juunikuus.

Äsjavalminud kahekorruselises, soklikorrusega hoones on üle tuhande ruutmeetri põrandapinda. Hoone esimesele ja teisele korrusel on 33 eluruumi, kuhu peaks mahtuma kokku 70 inimest. Soklikorrusel asuvad laod, pesumaja, personaliruumid, saunakompleks ning ruumid konstaablipunkti jaoks.

Kauge tänava sotsiaalmajutusüksus on eriline ka oma energiasäästlikkuse poolest. Nimelt osaleb ehitis taastuvenergiat propageerivas europrogrammis REBECEE. Maja kütmiseks ja vee soojendamiseks kasutatakse õhk-vesi tüüpi soojuspumpa ja katusele paigaldatud päikesepaneele.

Tegemist on linna neljanda sotsiaalmajutusüksusega. Neljas sotsiaalmagalas on 380 kohta. Neisse majutamist ootab Tallinnas praegu üle 400 inimese, kelle seas on 73 toimetulekuraskustes ja üksikvanemaga perekonda.