/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2013/02/01/1550380t1h9520.jpg)
Kohtumenetluse kiirendamiseks rakendatud seadusmuudatus, mis lubab nüüd kohtudokumente inimestele ka elektrooniliselt edastada, tekitab küsimusi inimestes, kes on kohtult saanud dokumendi, mis ei puuduta teda ega ta lähedasi.
Kohtult e-kirjaga võõra toimiku saamine ehmatas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sain enda e-postile kirja kohtult, pealkirjas hulk numbreid ja «teavitus e-toimiku kohta». Mõtlesin, et huvitav, milles asi, enda teada pole justkui midagi sellist teinud või tunnistanud kuskil, et mul oleks põhjust kohtult teavitusi saada,» rääkis Postimehel lugeja Agu. Lähemalt uurides selguski, et kiri ei olnud mõeldud talle, vaid kellelegi teisele, kel isegi teine perekonnanimi. Kiri algas: «Lugupeetud A.I (isikukood)» ning viide, et kohtudokumendiga tutvumiseks tuleb end ID-kaardi või mobiil-ID abil tuvastada.
Lugejas tekitas aga küsimusi, mille alusel loeb kohus inimesed omavahel seotuks. «Kuidas teada saada, kas ma olen ka mingis mõttes mulle tundmatu isiku mingis kohtuasjas ka kuidagi osaline või mitte. Kas see, kui keegi kellegi teise e-maili enda kontaktiks annaks? Või tuletatakse mingite suvaliste andmete järgi seoseid?» arutles lugeja.
«Kas kohtu poolt saadetud kirjad muudavad automaatselt ka need isikud mingitpidi menetlusalusteks, kellele kirjad saadeti? Või siiski on tagaotsitav ainult see, kelle poole nimeliselt pöördutakse,» muretses lugeja veel.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kaisa Lutter ütles, et kohus saatis ilmselt isikule vaid teavituse, et portaalis www.e-toimik.ee on tehtud kättesaadavaks menetlusdokumendid. «Sinna portaali saab menetlusdokumente vaatama minna ainult õige isik oma ID-kaardiga,» kinnitas Lutter.
«Kuna sama nimega isikuid võib olla mitu, siis kohus ei saa olla kindel selles, et avalikust arvutivõrgust või mujalt leitud e-kirja aadress kuulub just menetlusosalisele. Seetõttu ei ole selles midagi taunitavat, et kohus lisab sellele teavitusele ka õige menetlusosalise isikukoodi, et nimekaimudes asjatut «paanikat» mitte tekitada,» ütles pressiesindaja.
Ta lisas, et isikukood ei ole delikaatseks isikuandmeks ning mitmed avalikud registrid on neid täis, näiteks kinnistusraamat ja äriregister.
Justiitsministeerium soovitas, et kui isik saab vale inimese kohta kohtust teavituse või dokumendid, oleks mõistlik kohut teavitada, et ta ei ole menetlusosaline.
«Juhiksime tähelepanu ka sellele, et põhiseaduse kohaselt on kohtuistungid avalikud. Ehk igaüks võib minna ja vaadata, kes, mis asja ning kuidas kohtus arutab,» lisas Lutter.