Taavi Aas: rohelise kaardiga ostavad tallinlased endale 0-eurose pileti

Taavi Aas. Foto: Toomas Huik

Tallinna abilinnapea Taavi Aas selgitab mõistete «tasuta ühistransport» ja «sõidusoodustus» tähendust.

Olgu kohe öeldud, et Tallinna linnavalitsuse eesmärk ei ole inimesi kiusata ja linnavalitsus ei tegele jalgrataste leiutamisega. Pigem tuleb meil endale tunnistada, et võrreldes ülejäänud Euroopa pealinnadega näiteks Riia, Vilnius, Helsingi, Peterburg, London Brüssel, Stockholm jne, on Tallinn üks viimased Euroopa pealinnu, kus toodi ellu elektroonne piletisüsteem.

Ei ole küll juhtunud lugema või kuulma lugu, kus eelpool nimetatud linnades transpordiga sõitvad inimesed otsiksid argumente mitte lunastada endale sõiduõigus. Ühistranspordiga sõitmine eeldab sõiduõigust.

Võrreldes ülejäänud Euroopaga pole ka Eesti mingi erand, ükskõik kus Eestimaa paigas ollakse ja ühistransporti kasutatakse, on vaja lunastada endale sõiduõigus lähtuvalt kehtestatud korrast.

See norm kehtib ka Tallinna kohta - volikogu on ühistranspordis sõidu eest tasumise korra kehtestanud ja igal sõitjal peab olema ette näidata sõiduõigus. Sõidu hind on erinev: alates nullist eurost kuni 23 euroni (30 päeva pilet). Sõiduõiguse saab isik pärast sõidu registreerimist.

Piltlikult öeldes, kui Tallinnas kehtis paberpiletisüsteem ja sõidukisse sisenemisel jäeti pileti komposteerimata, siis määrati sõitjale trahv. Seega pileti omamine ei tähenda veel sõiduõigust.

Või näiteks ei ole võimalik teenindusasutustes kliendikaardi soodustust saada enne, kui see ei ole teenindaja poolt registreeritud. Ja kui klient ei soovi oma kliendikaarti registreerida, siis ta soodustust ei saa.

Seega sõidusoodustuse kasutamine eeldab teatud tingimuste täitmist. Lähtuvalt kehtestatud korrast on valideerimine kohustuslik kõigile elektroonilise pileti kasutajatele ja sõidusoodustuse õigusega isikutele.

Piletisüsteem ei ole kunagi võimaldanud kontrolöri kontrollaparaadiga tuvastada isiku elukohajärgsust. Korra kohaselt on kehtestatud tasuta sõidu õigus isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinn, kui tal on valideeritud isikustatud ühiskaart. Kui eelkirjeldatud isikul, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinn ning isik on ühistransporti sisenedes sõidu isikustatud ühiskaardiga valideerinud, annab validaator lubava märguande. Kontrolör näeb kontrollides samuti üksnes lubavat või keelavat märguannet.

Eraldi küsimus on muidugi õigusorganite käitumine karistuse määramisel, ehk siis, kas piirdutakse inimese hoiatamisega või määratakse talle trahv. Selles suhtes ei erine mupo kuidagi politseist. On praktikat, kus mupo on trahvi määramise asemel inimesega rääkinud ja seeläbi teinud ennetuslikku tööd, et edaspidi ei eksitaks seaduse vastu. Loomulikult ka uue piletisüsteemi sisseviimisel ja tallinlastele 0-eurose sõiduõiguse tagamisel me arvestasime sellega, et inimesed vajavad uue süsteemi rakendumisel üleminekuaega.

Isiklikult ma ei poolda kohe iga esimese eksimuse korral kõrgeima karistusmäära kehtestamist ja olen arvamusel, et piisava põhjenduse ja võimaluse korral tuleb alati kaaluda leebemat meedet. Põhimõtteliselt oleme seda ka oma töös järginud, kuid lõppkokkuvõttes on seadused meile kõigile täitmiseks.

Valideerimiskohustust kindlasti ei muudeta. Tallinn on väga tänulik nendele inimestele, kes igat oma sõitu ühistranspordis valideerivad ning sellega aitavad kaasa liinivõrgu modelleerimiseks ja optimeerimiseks vajalike andmete kogumisele.