23. august muutub stalinismiohvrite mälestuspäevaks

23. augustil 1989 osales Balti ketis ligi 2 miljonit inimest kolmest Balti riigist. Leedu Sąjūdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinde ning samal aastal kolme rahvarinde esindajate poolt moodustatud Balti Nõukogu algatusel sündinud 600 kilomeetri pikkune inimkett kogunes Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval. Foto: Peeter Langovits

Valitsus arutab homsel istungil justiitsminister Rein Langi esitatud eelnõu, millega muudetaks 23. august stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevaks.

Eelnõu järgi on totalitaarsete süsteemide pärandi likvideerimise eelduseks avalikkuse teadlikkus ajaloosündmustest, samuti selliste režiimide kuritegudele moraalse hinnangu andmine ning nende hukkamõistmine.

Mälestuspäev on selge seisukohavõtt, et praegused ja tulevased põlvkonnad tunnetavad nii stalinismi kui natsismi totalitaarse režiimi kuritegelikku olemust.

Mälestuspäeva eesmärk on samuti moraalselt toetada totalitaarsete režiimide kuritegude ohvreid ning nende perekondi. Mälestuspäevaga tunnustatakse stalinismi ja natsismi tekitatud kannatusi ning mõistetakse tingimusteta hukka toimepandud ulatuslikud inimõiguste rikkumised, seisab eelnõus.

23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salaprotokollide kohaselt jäi Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. Pakti sõlmimine lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime stalinismi ja natsismi kuritegusid.

23. august mälestuspäevana aitab stalinismi ja natsismi kuritegude ohvreid ning nende perekondi moraalselt toetada, mõista ja nende kannatusi tunnustada. Samuti suurendatakse avalikkuse teadlikkust totalitaarsete režiimide aegumatutest inimõiguste vastastest kuritegudest ning soodustatakse ühtse rahvusvahelise seisukoha kujundamist.