Aaviksoo vene koolidest: tahtmise ja normaalse suhtumise korral probleemid lahenevad

Vene koolide üleminekul eestikeelsele õppele ei saa välistada, et õppurite konkurentsivõime ajutiselt langeb, kuid tahtmise ja normaalse suhtumise korral kohanevad õpilased kiiresti, ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo intervjuus BNS-i vene toimetusele.

Kommenteerides möödunud nädalal vastu võetud erakooliseaduse muutmise seadust, mis piirab muukeelsete munitsipaalgümnaasiumide loomist, ütles Aaviksoo: «Omavalitsuste erakoolide rajamine on juba iseenesest vasturääkiv. Nii munitsipaal- kui riigikoolid peaksid minu arvates jääma vastavalt kas munitsipaal- või riigikoolideks. Seadusest kõrvale hiilimine, nii et omavalitsus loob erakooli, ei ole minu arvates õige.»

«Mis puudutab päris erakoole, siis selline võimalus jääb seaduse järgi alles, kui leidub inimesi, kes on huvitatud päris erakooli asutamisest, tõesti eraalgatuse raames,» lausus minister.

Kommenteerides MTÜ Vene kool Eestis kriitikat erakooliseaduse muutmise seaduse suhtes ning vastavat pöördumist Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) rahvusvähemuste ülemkomissari poole, märkis Aaviksoo, et «iga ühiskondlik organisatsioon võib kirjutada avaldusi ja võtta vastu petitsioone. Me oleme vastandlikel seisukohtadel, kuid see on osa Eesti ja Euroopa demokraatiast. Nii et ma arvan, et neil oli õigus teha seda, mida nad tegid, ehkki, nagu ma ütlesin, me oleme eri seisukohtadel.»

Me ei ole siiski suutnud luua head kontakti kõikide asjast huvitatud pooltega. Arvan, et selles on süüd ka ministeeriumil, võimalik, et me oleme liiga vähe tähelepanu pööranud selgitamisele, mis on reformi olemus ja millised toetusmeetodid.

Ministeeriumil pole kõigiga häid kontakte

Vastates küsimusele, milliste põhiliste probleemidega puutub kokku riik venekeelsete koolide üleminekul osalisele eestikeelsele õppele ja millised on nende probleemide lahendusteed, ütles minister: «On ka kommunikatsiooniprobleeme. Me ei ole siiski suutnud luua head kontakti kõikide asjast huvitatud pooltega. Arvan, et selles on süüd ka ministeeriumil, võimalik, et me oleme liiga vähe tähelepanu pööranud selgitamisele, mis on  reformi olemus, millise kiirusega tuleb liikuda, millised on selle reformi raames võimalikud täiendavad toetusmeetodid.»

«Mis veelgi olulisem, on vaja lahendada õpetajate ja õppematerjalide probleem. Õppematerjalide probleemi lahendamist me alustasime juba ammu, nagu ka õpetajate ettevalmistamist. Põhiline probleem on koolivõrgu reform. Me kõik teame, et õpilaste hulk on vähenenud umbes kolmandiku võrra nii vene- kui eestikeelsetes koolides. Kuid koolide hulk on jäänud umbes samaks,» selgitas Aaviksoo.

Minister märkis, et kui saaks vähendada koolide arvu normaalsele ja adekvaatsele tasemele, siis jätkuks piisavalt õpetajaid.

«Nii et see on struktuurne probleem, mis ei sõltu ainult riigist, vaid ka kohalikest omavalitsustest, eriti Tallinnast ja Narvast. Kohtla-Järvel olid need reformid juba kavandatud ja seal kulgeb üleminek palju pehmemal kujul. Mis puutub konkreetselt õppematerjale, siis kui ka mitte 100-protsendiliselt, kuid õpikud on olemas. Neid täiendatakse, lisavahendid on selleks riigieelarves olemas. Nii et probleem laheneb ja laheneb tõsiselt juba viie-kuue aasta jooksul. Sest me teadsime juba üle kümne aastat tagasi eesoleva ülemineku kohta,» rõhutas minister.

Aaviksoo: algus ongi raske

Kommenteerides kartusi, et eestikeelne õpe ei suurenda, vaid pigem vähendab kooli lõpetajate konkurentsivõimet seoses emakeelsete ainete omandamise raskustega, ütles Aaviksoo, et täielikult ei ole seda ohtu välistada võimalik.

«Kuid teisest küljest me teame, et paljud õpivad teistes riikides, teises keelekeskkonnas ja saavutavad edu. Jah, alguses on raske. Mina ise, kui kolisin Saksamaale, ei osanud peaaegu sõnagi saksa keelt, kuid juba kuue kuu pärast sain hakkama nii tööl kui igapäevases elus. Nii et ma arvan, et see ei ole põhimõtteline probleem. Tahtmise ja normaalse suhtumise korral kõik need probleemid lahenevad,» märkis ta.

Aaviksoo rõhutas, et muidugi on vaja oma emakeele eest hoolitseda ja peamine on, et väga heal tasemel jääks alles emakeel - vene keel.

«Tervikuna rääkides üleminekust eestikeelsele õppele 60 protsendi ulatuses, siis see otsus tehti ammu. Ma arvan, et see on lõppude lõpuks venekeelsete inimeste huvides, kuna konkurentsivõime poliitilises, ühiskondlikus ja töises elus sõltub olulisel määral riigikeele oskuse tasemest. Ma avan, et see on kasulik eelkõige õpilaste endi jaoks. Kuid samas tuleb hoolt kanda, et ei kannataks ühelt poolt saadud teadmiste tase ja teiselt poolt emakeele oskuse tase,» tegi Aaviksoo kokkuvõtte.