Kohus: kedagi ei saa sundida ühiskaarti valideerima

Autovabal nädalal piisas ühissõidukis tasuta sõitmiseks vaid juhiloa ettenäitamisest. Foto: Toomas Huik

Südikas tallinlanna Liivi Lankots kaebas mupo trahvi, mille oli saanud ühiskaardi valideerimata jätmise eest, kohtusse ning väljus Harju Maakohtust võitjana.

Munitsipaalpolitsei tegi tallinlannale Liivi Lankotsile 24 eurot trahvi, kuna väidetavalt puudus naisel 14. veebruaril Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 8 kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument, millega rikkus Tallinna Linnavolikogu 20.09.2012 määruse nr 22 «Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad» §-i 14 lõiget 2.

Määruse kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel.

Märtsis saabus Harju Maakohtusse Liivi Lankotsi kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt oli kaebaja unustanud sõidu valideerida. Kontrollijale esitas ta koheselt ID-kaardi ja ühiskaardi, mis oli isikustatud.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leidis, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kaebuse kohaselt on Liivi Lankots Tallinna elanik ning omab seega tasuta sõidu õigust, tema nimele oli väljastatud ühiskaart, mis oli väärteoprotokolli koostamise ajal ka aktiivne.

Kontrollimise päeval esitas Liivi Lankots Tallinna ühistranspordi bussiliinil nr 8 ID-kaardi ja isikustatud ühiskaardi, mille jättis valideerimata. Samas oli ID-kaardi ja isikustatud ühiskaardi abil võimalik kergesti kindlaks teha, et tallinlasena on naisel tasuta sõitmise õigus. Kuna tasuta sõidu õigus oli esitatud dokumentidega tõendatud, puudub kohtu hinnangul menetlusaluse isiku teos väärteokoosseis.

Kuna Liivi Lankotsil oli tallinlasena tasuta sõitmise õigus, oli valideerimine vaid sõidu registreerimine. Kohus viitas ka Andmekaitse Inspektsiooni teatele – nimelt on amet alustanud Tallinna ühistranspordi piletisüsteemi suhtes järelevalvemenetlust seoses võimalike isikuandmete väärkasutamise ja turvaprobleemidega. Kohus leiab, et olukorras, kus pole välistatud, et isikuandmed, mis on seotud menetlusaluse isiku liikumise ja harjumustega, võivad muutuda kättesaadavaks kõrvalistele isikutele, ei saa sundida isikut oma andmeid levitama ühiskaardi valideerimisega.

Teema tõstatas tänane Eesti Päevaleht.