/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2013/04/26/1715520t1h5caa.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuuluv riigikogu liige Juku-Kalle Raid pöördus välisminister Urmas Paeti poole, et saada selgust, miks on Eesti loovutanud Venemaale osa Narva veehoidlast ja ligi 1000 ruutkilomeetrit mereala Narva lahes.
Juku-Kalle Raid: Eesti on teinud Venemaale territoriaalseid loovutusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raid märkis välisministrile sel nädalal esitatud kirjalikus küsimuses, et teatavasti pole Eesti-Vene piiriläbirääkimistel lähtutud põhimõttest, et vastastikuseid territoriaalseid pretensioone ei esitata. Seega peaks tema sõnul aluseks olema Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiir.
«Paraku on Eesti pool loovutanud Venemaa kasuks osa Narva veehoidlast ja peaaegu 1000 ruutkilomeetrit mereala Narva lahes. Eesti on ainukene endine Nõukogude Liidu liiduvabariik, kes on oma territooriumi loovutanud Venemaale,» kirjutas ta ning küsis, millal, kus ja kelle poolt on Eestis vastu võetud poliitiline otsus selliseid territoriaalseid loovutusi teha.
Raid ütles Postimehele, et praegu on küsimust õige aeg tõstatada, et see ei jääks kõneluste käigus tähelepanu alt välja. Kuigi küsitavusi on ka merepiiriga, on tema sõnul olulisem Narva veehoidlal toimuv. «Piir peaks minema mööda vana jõesängi, mis on vee all, sest muidu on veehoidla nii madal, et meie piirivalvelaevad ei saa seal sõita. Jõesäng jääb suures osas Vene poolele ja ma tahangi teada, kunas see otsus tehti ja miks, sest see on ju igasuguste rahvusvaheliste tavade vastane,» lausus ta ja lisas, et mööda jõesängi kulges ka endine Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiir.
Raid märkis, et piirileping koosneb paljudest tehnilistest aspektidest ning ta soovib olla kindel, et Eesti pool ei teeks rumalusi. «Kui peaks minema nii, nagu praegu on joon maha märgitud, siis me jääme mingitest tükkidest ilma ja siis ma tahaksin tõesti teada, kes on selle taga ja miks sellega ei tegeletud – kas see on puhas lollus ja laiskus või on siin midagi muud,» ütles ta.
«Võib olla ka nii, et inimesed, kes tegelevad läbirääkimistega, ei jaga geograafiast ööd ega mütsi, aga siis on küll kole, kui nad ei kuula endast targemaid,» märkis Raid.
Välisministeerium ei soovinud Raidi väiteid praegu kommenteerida. Ametliku vastuse peab minister tema kirjalikule küsimusele andma 9. maiks.