Rando Värnik: toitu hakkab puudu jääma

Rando Värnik Foto: SCANPIX

2050. aastal peab maailmas üks hektar maad toitma ligi 6,4 inimest; 1991. aastal vajati ühte hektarit 2,5 inimese jaoks. Milliseid võimalusi see muutus Eestile tähendab, kirjutab professor Rando Värnik, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor.

Toidu tootmise efektiivsus, investeeringud ja varustamine on maailma toiduorganisatsiooni (FAO) hinnangul tähtsustumas, saades valupunktiks aastal 2050, mil ennustuste kohaselt suureneb inimeste arv maailmas ning alatoitumine muutub aina enam probleemiks. Toidu kättesaadavus ja toidutootmise potentsiaal Euroopas oli ka eelmisel nädalal Tartus toimunud kõrgetasemelise põllumajandusfoorumi Agroforum Balticum kokkukutsumise põhjus.

Prognooside kohaselt peab 2050. aastal üks hektar maad toitma ligi 6,4 inimest; võrdluseks, 1991. aastal vajati ühte hektarit haritavat maad 2,5 inimese toidulaua täitmiseks. Toidutootmise efektiivsus peab kasvama mitu korda – haritavat maad oluliselt juurde tulemas ei ole, kuid üha suurenev rahvastik seab toiduvajadustele kõrged ootused. Samas tingib eri valdkondade konkurents haritavale maale ka maa hinna tõusu.