/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/04/12/1686402t1h570c.jpg)
Mittetulundusühing Vene Kool Eestis jäi hiljaks president Toomas Hendrik Ilvesele saadetud palvega jätta erakooliseaduse muutmise seadus välja kuulutamata, kuna riigipea kuulutas seaduse välja juba esmaspäeval.
Vene koolide kaitsjad jäid presidendilt abi palumisega hiljaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves allkirjastas esmaspäeval Kadriorus otsuse, millega ta kuulutas erakooliseaduse muutmise seaduse välja, selgub presidendi kantselei dokumendiregistrist.
Mittetulundusühing Vene Kool Eestis saatis täna president Ilvesele pöördumise, paludes jätta riigikogus eelmisel nädalal vastu võetud erakooliseaduse muudatused välja kuulutamata.
Ühendus märkis pöördumises, et presidendil on õigus jätta seadus välja kuulutamata ja saata see koos motiveeritud otsusega 14 päeva jooksul arvates saamise päevast riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.
«Kooskõlas vastuvõetud parandustega võib erakooli, kus õppekeeleks on muu keel peale eesti keele, asutamise kinnitada kohalik omavalitsus, kui selleks on olemas valitsuse luba. Kuid ei erakooliseaduses ega ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ei ole märgitud täpseid kriteeriume, mille alusel võib vastu võtta selliseid otsuseid. See võib põhjustada ja põhjustab juba vastuvõetud otsuste venitamist valitsuses endas ja faktiliselt põhjustab põhiseaduse sätete saboteerimist, kus on sätestatud, et õppekeele rahvusvähemuse õppeasutuses valib õppeasutus,» seisab MTÜ Vene Kooli pöördumises.
MTÜ märkis, et vene lapsed valdavad eesti keelt kehvemini kui eesti lapsed, seepärast on ühesuguste eesti keele nõudmiste kehtestamine nii vene emakeelega õpilastele kui ka eestlastest õpilastele diskrimineerimine. MTÜ Vene Kool Eestis leiab, et õigus õppida eesti keeles ei pea olema vastuolus vähemusrahvuste õigusega õppida oma emakeeles. «Veelgi enam, Eestis puuduvad de facto juhtumid, et omandada haridust eesti keeles neil, kes seda soovivad, kuid on massiliselt näiteid, kus vene lapsed on sunnitud õppima eesti keeles vastu oma ja oma vanemate tahtele,» märkis ühendus.
MTÜ teatel on erakooliseaduses kehtestatud ebavõrdsus eragümnaasiumite vahel sõltuvalt sellest, kes on nende omanikud ning riigi või omavalitsuse omandis olevates eragümnaasiumides on piiratud õigus valida õppekeelt.
Riigikogu võttis eelmise nädala neljapäeval vastu kultuurikomisjoni algatatud erakooliseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on piirata muukeelsete munitsipaalgümnaasiumide loomist. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 49 riigikogu liiget ja vastu 31 riigikogu liiget.
Muudatuse eesmärk on välistada võimalus, et kohalik omavalitsus hoidub eraõigusliku juriidilise isiku asutamise kaudu kõrvale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud õppekeele nõuetest.
Munitsipaalgümnaasiumi õppekeel on eesti keel ning muus keeles toimuvaks õppeks annab loa valitsus. Erakooliseaduse kohaselt on erakooli pidaja õppekeele valikul vaba. Muudatuse kohaselt lähtutaks edaspidi õppekeele määramisel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest ka juhul, kui erakooli osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus.
Eelnõu algatamise ajend on õiguskantsleri mullu septembris tehtud ettepanek viia erakooliseadus põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler leidis, et erakooliseadus on põhiseadusvastane, lubades avalikule võimule kuuluvas erakoolis võõrkeelset õpetust kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on riik taganud igaühe õiguse saada eestikeelset õpetust.
Teder viitas Tallinna ja Narva linnavolikogu kavale viia osa munitsipaalkoole eraõiguslikule alusele, mis võimaldab neil õiguskantsleri hinnangul valitsuse otsust ja seadusandja tahet eirata ning pakkuda kohalikele elanikele gümnaasiumiõpet vabalt valitud keeles ning õpetada eesti keelt vaid võõrkeelena.
Teder märkis, et avalikule võimule kuuluvas erakoolis muukeelse õpetuse andmise vabaduse piiramine ei takista kellegi isiklikke valikuid saada õpetust muus keeles avalikule võimule mitte kuuluvas erakoolis.