Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Kehra paberivabrik reostas Jägala jõge

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urmas Tooming
Copy
Sagenevad merereostusjuhtumid näitavad, et riiklikku reostustõrjevõimekust tuleb arendada, sest alati ei jõua naabrid õigeaegselt appi.
Sagenevad merereostusjuhtumid näitavad, et riiklikku reostustõrjevõimekust tuleb arendada, sest alati ei jõua naabrid õigeaegselt appi. Foto: Priit Simson.

Eile hommikupoolikul seiskus Kehra paberivabriku biopuhasti, mille tõttu voolas Jägala jõkke hulgaliselt puhastamata leeliselist reovett, tappes seal sadu kalu.


Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni juhataja Tiia Kaare sõnul on jõe veest proovid võetud, kuid laborist ei ole veel lõplikke uurimistulemusi tulnud. Tõenäoliselt on aga heitvesi leeliseline. Ekspertiisiks on proove võetud ka surnud kaladest.

Eile pärast avariid vähendas Kehra vabrik Kaare sõnul tootmist. Praegu leeliseline heitvesi enam Jägala jõkke ei jõua. Keskkonnainspektorid on kohapeal, et selgitada edasise tegevuse võimalusi.

Jägala jões, Kehrast allapoole jääva Parksaare küla juures oli eile näha arvukalt hukkunud särgesid ning ahvenaid. Inspektsiooni hinnangul võis jõkke voolata umbes paar kuupmeetrit reovett

«Probleem on selles, et lisaks paberivabriku heitveele puhastas biopuhasti ka Kehra linna reovett,» ütles Kaar.

Keskkonnainspektsioon alustas juhtumi asjaolude uurimiseks menetluse.

Anija valla keskkonnaspetsialist Helle Palm ütles, et peale biopuhasti Kehra paberivabriku ülejäänud puhastusseadmed siiski töötavad, nii et linna reovesi päris puhastamata ei jää. Küll on aga kogu protsess häiritud.

Palm kinnitas, et eile hommikul kella kaheksa paiku hommikul oli Jägala jõe ääres tunda tugevat erilaadset lõhna. Samuti oli vees näha vahtu. Ta andis sellest kohe teada keskkonnainspektsioonile, kust tulid inspektorid kohale.

Täna oli Palm käinud Saunja paisu juures, kus nägi viit surnud kala. Neid võis ka rohkem olla, aga mitte enam massiliselt.

Palm selgitas, et kui leeliseline reovesi jõkke satub, hakkavad leeliseühendid seal lagunema, võttes veest ära hapniku. Kalade hukkumise põhjus ongi ilmselt selles, et neil jääb hapnikku väheks.

Palm ütles, et biopuhasti kui elusorganismi taastamine võtab aega, kuna avarii tagajärjel on seal bakterid tõenäoliselt hävinenud. Uute bakterite kasvatamine ei käi üleöö.


Tagasi üles