/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2013/04/25/1713032t1h37ab.jpg)
Postimees uuris Rootsi, Norra ja Soome meediaesindajatelt, kuidas on korraldatud kommenteerimine neil ja kas nad pooldavad anonüümset kommenteerimist. Selgub, et väga levinud on mingil viisil eelnev registreerimine.
Põhjamaade meediaväljaanded nõuavad üha enam kommenteerijate registreerimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome massimeedia nõukogu esimees Risto Uimonen rääkis, et neil on suurimad ajalehed korraldanud kommenteerimise erinevalt, kuid Soome meedias on kasvav tendents nõuda kommenteerijate registreerimist.
«Mõned toimetused julgustavad kasutama oma nime ja anonüümseid kommentaare ei aktsepteeri,» selgitas Uimonen. «Mõned meediaväljaanded ei võimalda üldse kommentaaride kirjutamist artiklitele, mille teemaks on immigratsioon, rass, homoseksualism, vähemuskeel ja kuriteod.»
Ta lisas, et Soome massimeedia nõukogu aktsepteerib anonüümseid kommentaare kui loomulikku osa sõnavabadusest ning vahel on nad vajalikud, et garanteerida olulise teabe liikumist.
«Siiski soovitame avatud diskussiooni oma nimega ja juhul, kui kasutajanimed on lubatud, siis registreerimisega,» lausus Uimonen.
«Anonüümsed kommentaarid meediaportaalides oli meil kasvav probleem,» tunnistas ta. Selle lahendamiseks kirjutati tema sõnul ajakirjanike eetikakoodeksisse (Journalist's Guidelines) sisse, millised kommentaarid on vastuvõetamatud. Sellised kommentaarid peavad olemad eemaldatud kohe, kui neid märgatakse.
«See on aidanud toimetajatel puhastada meedia veebisaitidel liiga metsikuid diskussioone,» kinnitas Uimonen. «Lisaks teavad inimesed, milliseid kommentaare on mõtet üldse kirjutada.»
Rootsi päevalehe Svenska Dagbladeti peatoimetaja Lena Samuelsson rääkis Postimehele, et Rootsis on suur arutelu seoses vaenu õhutamisega internetis, sh kommentaariumis, Facebookis, Twitteris, e-kirja teel.
«Enamikul Rootsi ajalehtedel on mingisugune registeerimise kohustus neile, kes soovivad kommenteerida artikleid ja see on ka Svenska Dagbladetis,» kinnitas Samuelsson. «Meil peab inimene end registreerima, aga ta saab saidil jääda ikkagi anonüümseks.»
Ta lisas, et lehel on avaliku arutelu reeglid ja nad jälgivad kommentaariumi, eemaldades kommentaarid, mis reegleid rikuvad.
Samuelsson märkis, et nende kolleegid üleriigilises päevalehes Aftonbladet kasutavad kommenteerimiseks Facebooki. Nii on see ka Norra suurimas ajalehes Verdens Gang.
Verdens Gangi sotsiaalmeedia juht Øyvind Solstad rääkis,et peaaegu kõik Norra meediasaidid kasutavad kommenteerimiseks Disqusi või Facebooki.
«Me kasutasime varem Verdens Gangis Disqusi, kuid pärast 22. juulit (Oslo terroriakt) vahetasime Facebooki vastu,» lausus Solstad. «Disqusega oli võimalik lihtsalt omada hüüdnime, kuid Facebookiga kommenteerimiseks peab sul olema päris nimi ja sul peab olema lisaks väike sõprade võrgustik, et saada kommenteerida.»
See aitab tema sõnul palju: «Stavangeri Ülikoolis tehtud uuring näitab, et meie kommentaariumis on vähem halba käitumist kui teistes Norra ajalehtedes, mis kasutavad Disqusi.»
Mõned Norra saidid lisavad Solstadi sõnul ka SMS-autentimise, et turvalisust tõsta ning seda kasutab VG oma foorumis VGD.no.
«Me tahame, et inimesed autendiksid kahel põhjusel,» rääkis Solstad. «Esiteks käituvad inimesed paremini, kui nad esinevad iseendana ja teiseks, on seda lihtne teha – enamik meie lugejaid on juba Facebooki logitud. Norras on 5 miljonit elanikku ja neist on 2,9 miljonit Facebooki iganädalased kasutajad.»