Muudatused raketikaitses Eestit ei ohusta

Patriot-rakettide Türki paigutamine on NATO kinnitusel märk kollektiivkaitse tõsidusest. Foto: Reuters/ScanPix

Sõlmküsimused, mida NATO välisministrid teisipäeval Brüsselis alliansi peakorteris arutasid, puudutasid nii Süüriat, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika probleeme, Põhja-Korea sõjaähvardusi, Afganistani tulevikku kui ka NATO-Vene suhteid.

Süürias üle 70 000 inimelu nõudnud ja miljoneid kodudest põgenema sundinud konflikti nimetas peasekretär Anders Fogh Rasmussen oma sissejuhatavas sõnavõtus võimalikuks ohuks ka NATO-le. «Me ei saa eirata ohtu, et konflikt levib üle Süüria piiride, ning selle võimalikke tagajärgi liitlaste julgeolekule,» märkis Rasmussen.

Veebruaris ametisse astunud USA välisminister John Kerry, kes esmakordselt Brüsselis oma NATO kolleegidega kohtus, lisas, et kuigi alliansil pole andmeid keemiarelvade kasutamise kohta Süürias, tuleb selleks valmis olla. Seejuures nimetas Kerry võimalikku keemiarünnakut punaseks jooneks, täpsustamata, milliseid vastusamme Ühendriigid võiksid rakendada.