Eesti muust rahvusest elanikud eelistavad kooselule pigem abielu

Foto: SCANPIX

Kui eestlaste hulgas kasvab vabaabielu populaarsus, siis muust rahvusest inimesed eelistavad kooselule pigem seaduslikku abielu, selgub mulluse rahvaloenduse tulemustest.

Statistikaameti analüütik Anu Tõnurist ütles täna ajakirjanikele, et kui kogu Eestis elab oma seadusliku abikaasaga koos 34,5 protsenti 15-aastastest või vanematest elanikest, siis vabaabielus on värsketel loendusandmetel juba 15,6 protsenti. Võrreldes 2000. aastaga on abikaasaga koos elavate inimeste osatähtsus vähenenud 5,4 ja vabaabielus olijate osa kasvanud 4,7 protsendipunkti. «Vabaabielud on muutunud populaarsemaks ning Eesti sarnaneb sellelt trendilt pigem Skandinaavia maade ehk Soome ja Rootsiga,» lausus ta.

Samas on vabaabielus olevate inimeste osakaal suurem eestlaste seas ning muudest rahvustest inimesed eelistavad rohkem traditsioonilisi kooseluvorme. «Nii venelastest kui muudest rahvustest inimestest eelistab märksa suurem osa kooselu seadusliku abikaasaga,» ütles Tõnurist.

Rahvaloenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit tõigi rahvuse esile kui teguri, mis pereloome- ja sünnitamiskäitumist kõige tugevamalt mõjutab. «Juba õige mitmekümne aasta jooksul on täheldatud, et Eestis elavate venekeelsete inimeste, praegu juba ka muude rahvuste esindajate käitumine on märksa traditsioonilisem kõigi pereväärtuste ehk abiellumise, lastesaamise ja muu osas võrreldes eestlastega. Kogu Euroopas on suundumus: ikka järjest rohkem vabaabielu, järjest hiljem sündivad lapsed ja selles osas on eestlased sammu võrra ees teiste rahvuste esindajatest,» rääkis Tiit.

Tema sõnul pole Eestis väga suuri piirkondlikke erinevusi ning inimeste elulaad ja käitumine on riigi eri nurkades küllaltki sarnane. «See on Eestit teistest riikidest üsna palju eristanud, et Eesti maainimene ei ole traditsioonilisem kui linnainimene abieluliste väärtuste mõttes,» lisas ta.