Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Pirita Selts taotleb halduskohtult TOPi planeeringu tühistamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Rivo Veski
Copy
Vaade Pirita TOP Spale ja jahisadamale. 
www.taevapiltnik.ee.
Vaade Pirita TOP Spale ja jahisadamale. www.taevapiltnik.ee. Foto: Andres Tarto.

MTÜ Pirita Selts  esitas Pirita seltside koostöökoja liikmete esindajana Tallinna Halduskohtule kaebuse Regati pst 1, 3, 5 detailplaneeringu kehtestamise tühistamiseks. Kurikuulsa TOPi planeeringuga lubas Tallinna linn arhitektuurimälestise Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse kinnistule mere äärde ehitada korterelamud ning suurendada TOPi kompleksi mahtu peaaegu kahekordseks hoolimata piirkonna elanike, organisatsioonide ja ekspertide aktiivsetest protestidest.

«Kuna Tallinna linnavalitsuse (20. veebruari 2013) ja Tallinna Linnavolikogu (21. märtsi 2013) otsused ei arvestanud elanike poolt esitatud seisukohti, elanike kaasamine planeerimisprotsessi oli näiline ja planeeringu sisule tõsiseid alternatiive ei otsitud, jäi meil ainsa variandina üle jätkata planeeringumenetlust kohtus,» märkis Pirita Seltsi esindava Advokaadibüroo Vares & Partnerid vandeadvokaat Aleksander Vares.

«Pirita seltsidesse koondunud kohalikud elanikud ei esitanud seda kaebust ainult sellepärast, et neile on sisuliselt vastuvõtmatu TOPi pikendusele, potentsiaalsele pargialale elamute ehitamine ja TOPi kompleksi kui Eesti nüüdisaegse arhitektuuri tippteose kompositsiooni arhitektuurne ja planeeringuline rikkumine,» selgitas kohtuhagi tagamaid Pirita seltside koostöökoja esindaja Jüri Lass.

«Esitasime selle kaebuse suuresti ka seetõttu, et meile on vastuvõetamatu linnavalitsuse süüdimatu lohakus, omavoli ja hoolimatus suhtumises oma linna elanikesse, linna heakorda ja linna ruumilisse kujundamisesse, rääkimata riigi õiguskorrast.»

Lassi sõnul ei saa Pirita elanikud leppida sellega, et linnavalitsus ütleb neile otse näkku - mis te õiendate, need majad tulevad sinna niikuinii. «Ei saa leppida sellega, et planeeringute menetlemisel ei peeta seadusega sätestatud menetluskorda miskiks, vaid menetletakse neid nii, nagu parasjagu pähe tuleb,» rääkis ta.

Planeeringuseaduse kohaselt tagab kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus.

Kõnealuse TOPi ümbruse detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitasid vastuväiteid planeeringule 23 isikut, planeeringu kehtestamise vastu olid Eesti Arhitektide Liit ja TOPi autor arhitekt Peep Jänes. Allkirjalehtedel ja e-petitsioonil andsid planeeringu vastu allkirja 1246 isikut.

«Seega on vastakuti väga lai avalik arvamus, kes seisab just avalike väärtuste säilitamise eest ja ühe äriühingu väga kitsas ärihuvi. Kahjuks on linnavõim unustanud oma kohustuse seista avalike huvide ja väärtuste eest ning asunud põhjendamatult ja ebaeetiliselt ärihuvi poolele,» selgitas Lass Pirita seltside koostöökoja otsust pöörduda kohtusse.

Märksõnad

Tagasi üles