/nginx/o/2012/11/21/1445662t1he263.jpg)
Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata Tallinna ja Narva apellatsioonikaebuse ja jättis jõusse valitsuse otsuse, millega ei antud õppekeele erandit venekeelseks õppeks viieteistkümnes munitsipaalgümnaasiumis.
Tallinn ja Narva jäid gümnaasiumide õppekeele vaidluses ka ringkonnakohtus kaotajaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus osutas, et riigikeele omandamine teenib muuhulgas ka Eesti ühiskonna sidususe ja ühtsuse huve, teatas haridusministeerium. Selleks on vaja kohtu hinnangul suurendada eesti keelt oskavate inimeste arvu vene keelt emakeelena rääkivate inimeste hulgas.
Ringkonnakohus leidis, et munitsipaalkoolides keskhariduse andmine eesti keeles tagab kõigile keskkoolilõpetajatele eelduse õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. Kohus osutas ka selle olulisusele, et kõikidest koolidest keskhariduse saanute teadmised ja oskused oleksid võrdselt head.
Kohtuotsust on võimalik kuu aja jooksul riigikohtusse edasi kaevata.
Alates selle aasta esimesest septembrist peab gümnaasiumiastme klassides (10.-12. klass) õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles. Üleminek osalisele eestikeelsele õppele gümnaasiumis määratleti seaduses 1993. aastal ning üleminek algas 2007. aastal.
Põhikoolis võib õpe olla jätkuvalt venekeelne. Üheksanda klassi lõpuks peab venekeelses põhikoolis õppiv noor omandama eesti keele vähemalt B1 tasemel.