/nginx/o/2013/04/04/1672302t1h8f01.jpg)
Eesti riigi huvides on selgelt, et meie välispoliitika ei põhineks puhtalt majandushuvidel ega tugevalt jõupoliitikal, sest see on ohtlik tee, ütles inimõiguste instituudi nõunik Silver Meikar.
Meikar: Eesti välispoliitika ei peaks põhinema majandushuvidel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meikar ütles ETV saates «Välisilm», et Andrus Ansipit parafraseerides võiks öelda, et me ei tohiks ühe ettevõtte huvide pärast ehitada ümber Eesti välispoliitikat, ta tõi välja, et kui veebruaris tutvustas valitsus riigikogus Eesti tänavust välispoliitikat, rõhutati selgelt, et see lähtub inimõigustest ja väärtustest, seda nii majandus- kui julgeolekupoliitikas, vahendas ERR Uudised.
«Kui kaks kuud hiljem peaminister ütleb, et need asjad ei ole olulised, jätab see kül mulje, et midagi on kuskil läbi rääkimata, et kuskil on mingi teistsugune välispoliitika kui see, mida esitati riigikogule veebruari alguses valitsuse ja välisminister Urmas Paeti poolt,» nentis ta.
Inimõiguste instituudi nõuniku sõnul on Eesti riigi huvides selgelt, et kogu välispoliitika ei põhineks puhtalt majandushuvidel ega jõupoliitikal.
«Me olime väga mures, kui toimus Prantsusmaa ja Venemaa vaheline Mistrali leping ja kritiseerisime ka valitsuse tasandil, et siin on selgelt vastu mindud NATO ja ELi üldiste põhimõtetega, nägime selles julgeolekuohtu Eestile – pärast Ansipi väljaütlemist on analoogsete juhtumite puhul väga raske kritiseerida või öelda, et peaks teisiti käituma, sest kuidas mina sellest lausest ja hilisemast kommentaarist välja lugesin, oli see, et jah – ühe ettevõtte huvid määravad meie välispoliitika, ja see, ma arvan, on väga ohtlik tee,» ütles Meikar.