Joomisest, intriigidest ja hokit päästvatest talgutest

Selleks et litter ei lendaks ainult Eesti koondise väravasse, vajab Eesti hoki muutusi. Foto: Toomas Tatar

Eesti jäähokikoondist ootavad ees muutused ja ebaväärikalt käitunud meestel sinna enam asja olla ei tohiks.

Kaks aastat tagasi maailmameistritena koju jõudes polnud Soome jäähokikoondise mängijad ja treenerid just kõige kainemad poisid. Mõistagi leidus toona moraalijüngreid, kes tõstatasid küsimuse, kas nokastanud treener, kes lennukitrapilt laskudes kõhuli asfaldile kukub ja pea vastu võidukarikat lööb, või ilmselgelt joobnud seisundis tantsu löövad mängijad on ikka noortele õigeks eeskujuks. Kuid need küsijad jäid selgesse vähemusse ja hokimeestele anti nende ülemeelikus kergelt andeks. Patt olnuks sangaritele enda lõdvaks laskmist ette heita, sest nemad on maailmameistrid – nemad võivad.

Pühapäeval saabus madalama astme MMilt koju Eesti jäähokikoondis. Lennukist väljudes olid mitmedki mängijad maani täis ja ka treenerid polnud kõige selgemas olekus. Kuigi kahe koondise saabumised olid väliselt sarnased, on neil sisult väga suur vahe. Arvestades juba turniiri käigus ilmsiks tulnud režiimirikkumisi ja turniiril viimaseks jäämist, polnud Eesti hokimeestel selliseks käitumiseks vähimatki õigustust. Mitte kõige vähimatki!