Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Mihkelson: tõekomisjonil võivad olla tõsised tagajärjed Vene-Balti suhetele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
23. august 1939 – pakt saab allkirjad. Molotov istub ees keskel, Ribbentrop seisab tema selja taga..
23. august 1939 – pakt saab allkirjad. Molotov istub ees keskel, Ribbentrop seisab tema selja taga.. Foto: Repro.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul võib Dmitri Medvedevi moodustatud nn. Tõekomisjoni tegevusel olla Venemaa suhetele eeskätt Balti riikide ja Ukrainaga palju tõsisemad ja kaugeleulatuvamad tagajärjed, kui me oskame täna veel ette näha.

«Seepärast on äärmiselt ajakohane kiirete sammude astumine kommunismi kuritegude rahvusvahelise uurimise intensiivistamiseks ning rahvusvahelise õigusliku konsensuse saavutamiseks nende inimsusevastaste kuritegude hukkamõistuks ja sellest tulenevate õiguslike järelduste tegemiseks,» kirjutas poliitik oma ajaveebis.

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ja Euroopa Parlamendi vastavad resolutsioonid on Mihkelsoni hinnangul heaks aluseks selle töö jätkamisel. 

«28-liikmelise Tõekomisjoni moodustamisega rõhutatakse, et Suur Ajaloosõda on täies hoos ning relvastusse on võetud kõik vahendid,» leidis Mihkelson.

«Asjaolu, et komisjoni etteotsa määras Medvedev oma administratsiooni ülema Sergei Narõškini, näitab ettevõtmise tõsidust ning teema olulisust. Tõekomisjoni kuuluvad teiste seas sise- ja välisluure, sise-, regionaalarengu-, justiits-, haridus- ja kultuuriministeeriumi, arhiivide peavalitsuse ning teiste asutuste esindajad. Teatavasti määratles «ajaloovõltsimise» üheks julgeolekuohuks ka vastne Venemaa rahvusliku julgeoleku strateegia,» vahendas poliitik.

«Medvedevi samm on ajastatud riigiduumas menetluses oleva nn «natsiseadusega», kus sätestatu alusel on «ajaloovõltsijatele» ja «Vene huvide kahjustajatele» võimalik määrata 3 kuni 5 aastat vangistust. Seejuures hakkavat see kehtima nii Vene kui välisriikide kodanikele,» kirjutas Mihkelson.

«Venemaa tänase juhtkonna tegevus ei jäta mingit kahtlust: ette on võetud laiaulatuslik rünnak oma «tõe» kaitsmiseks ning ajaloo mustvalgeks maalimiseks. Selle «tõe» hulka kuulub ka arvamus, et Balti riike 1940. aastal ei okupeeritud ning et 1944. aastal tõid Punaarmee üksused meile vabaduse. Selle kahtluse alla seadmine võib peatselt olla karistatav,» rõhutas Mihkelson.

Tagasi üles