Kuigi prokurör nõudis riigikogu liikmele Villu Reiljanile šokivangistust, ei pidanud kohus seda vajalikuks, sest Reiljanit polnud varem kohtu poolt karistatud ning käimasolevat teist kohtuprotsessi ei saa karistuse määramisel arvestada.
Kohus ei pidanud Reiljani vangisaatmist vajalikuks
Villu Reiljanile karistuse mõistmisel arvestas kohus süüdistatava süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdistatava isikut ja võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, põhjendab Harju maakohus langetatud otsust.
«Kuigi kohtuotsuse koostamise ajal on kohtu menetlusse jõudnud ka teine kriminaalasi V. Reiljani süüdistuses, ei saa kohus seda asjaolu arvestada süüdistatava isikut iseloomustava asjaoluna, kuivõrd kohtulahend teises kriminaalasjas puudub,» toonitab kohus.
Kuivõrd Villu Reiljanit ei ole varem kohtu poolt karistatud, siis ei pea kohus ei vajalikuks määrata mõistetud karistuse reaalset kohaldamist, samuti ei peeta karistuse täitmisele pööramist ja kohaldamist otstarbekaks.
Kohus ei pea vajalikuks ka karistuse osalist ärakandmist, kuivõrd süüdistatava puhul ei ole tegemist alaealisega, keda saaks kohe ja lühiajalise vangistuse kohaldamisega suunata õiguskuulekusele ning üle keskea vanusel isikul on väärtushinnangud elu jooksul juba välja kujunenud.
Arvestades Reiljani vanust ei pea kohus vajalikuks ka süüdistatava allutamist kriminaalhooldusele.
Karistuse määra valikul arvestas kohus asjaoluga, et süüdistatav on toime pannud süüteo, mis on koosseisult kergem. Talle küll lubati, kuid vara vastuvõtmist ei toimunud. Samas ei saa kohus tähelepanuta jätta ka asjaolu, et süüdistatava teos on kaks koosseisulist raskendavat asjaolu ning olulisimaks neist peab kohus seda, et süütegu on toime pandud suures ulatuses.
Riigikogu liige Villu Reiljan mõisteti täna süüdi Rävala puiestee kinnistu müügi ajal pistise nõudmises ja teda karistati 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga. Süüdi jäid ka advokaat Tarmo Sild ja ärimees Aivo Pärn.