/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/12/11/1478168t1hd97d.jpg)
Justiitsminister Hanno Pevkur ütles sundparteistamise kahtlusega avalikkuse huviorbiiti sattunud ärimees Paul Kärbergi juhtumist rääkides, et kui inimese töölevõtmise eelduseks seatakse erakonda astumine, võib tegu olla kuriteoga.
Pevkur: Kärbergi juhtumis võib kuriteokoosseis olemas olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pevkur viitas riigikogus sotsiaaldemokraatide arupärimisele vastates karistusseadustiku kommentaaridele, mille kohaselt seisneb erakonda astuma sundimine inimese psüühilise või füüsilise sunni abil mõjutamises. «Sama sunni mõistet kasutatakse ka näiteks pantvangi võtmise kuriteokoosseisus ja terrorikuriteo koosseisus ning nende sarnasuste alusel on selge, et jutt ei ole absoluutsest sunnist, vaid isiku mõjutamisest tema tahte vastaselt käituma. Kui ohver sundija ootusi ei täida, siis kaotab ta midagi väga olulist,» märkis ta.
Tema sõnul võib selliseks oluliseks hüveks pidada ka võimalust saada tööd diskrimineerivate tingimusteta ja seega võib olukord, kus erakonda astumine seatakse töölepingu sõlmimise eeltingimuseks, olla erakonna liikmeks sundimine karistusseadustiku tähenduses.
Saadikute küsimustele vastates täpsustas Pevkur, et nii võib ka Isamaa ja Res Publica Liitu kuulunud Kärbergi juhtumi puhul olla tegu karistusseadustiku paragrahvi 155 rikkumisega. Selle paragrahvi järgi saab erakonda astuma ja selle liikmeks olema sundimise eest karistada kas rahalise karistuse või kuni aastase vangistusega.
«See, kas see ka lõpuks leiab kohtus tõendamist või mitte, on loomulikult kohtu hinnata, aga selle eelduseks on see, et prokuratuur jõuab samale veendumusele, et sellise süüdistusaktiga on võimalik kohtusse minna. Kui seda süüdistusakti piisavalt ei suudeta põhistada tõenditega, siis prokuratuur kindlasti ka kohtusse ei lähe. Nii et kui prokuratuur läheb kohtusse, siis ta peab oma sõnade eest seisma ja siis saab kohus anda ka hinnangu konkreetsele teole,» lausus Pevkur.
Sotsiaaldemokraatide küsimusele, kas uurimisorganitel on võimalik selliseid kuritegusid tõestada või tuleks nende uurimisel lubada ka jälitustegevust, vastas Pevkur, et otsest vajadust jälitustegevuse regulatsiooni laiendamise järele ta praegu ei näe. «Nii sundparteistamise kui valimisvabaduse rikkumise korral on tegu sunnile allutatud subjektiga, kes saab ütlusi anda, ning järelikult on võimalik ka muul viisil kui jälitustoimingutega kogutud tõenditega sundparteistajaid ja valimisvabaduse rikkujaid vahele võtta,» ütles justiitsminister.