/nginx/o/2011/03/18/540727t1h6423.jpg)
Sügiseste kohalike omavalitsuste volikogude valimistega ühinevad 18 kohalikku omavalitsust ning nende asemel moodustatakse seitse uut omavalitsust. Sellega väheneb omavalitsuste koguarv 215ni.
Omavalitsuste arv väheneb sügisel 215ni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omavahel ühinevad:
1) Kose ja Kõue vald Harjumaal, mille ühinemisel tekib 7314 elanikuga Kose vald;
2) Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi vald Viljandimaal, mille ühinemisel tekib 9751 elanikuga Viljandi vald;
3) Lavassaare ja Audru vald Pärnumaal, mille ühinemisel tekib 5926 elanikuga Audru vald;
4) Risti, Taebla ja Oru vald Läänemaal, mille ühinemisel tekib 4288 elanikuga Lääne-Nigula vald;
5) Põlva linn ja Põlva vald Põlvamaal, mille ühinemisel tekib 10160 elanikuga Põlva vald;
6) Kärdla linn ja Kõrgessaare vald Hiiumaal, mille ühinemisel tekib 4934 elanikuga Hiiu vald;
7) Püssi linn, Maidla ja Lüganuse vald Ida-Virumaal, mille ühinemisel tekib 3390 elanikuga Lüganuse vald.
«Nende 18 omavalitsuse juhte tuleb tunnustada. Alati võib öelda, et enne tuleks kogu riik korda teha või veel kümme aastat oodata, kuid need inimesed on väga selgelt võtnud positsiooni, et piirkonna areng on nende endi kätes. Nad vaatavad tulevikku,» kommenteeris regionaalminister Siim Kiisler toimuvaid ühinemisi.
«Ühinemistest võidavad eelkõige kohalikud inimesed, sest suurem omavalitsus suudab oma elanike heaks rohkem ära teha. Iga-aastane omavalitsuste võimekuse indeks näitab selgelt, et see piir, kus võimekus oluliselt langema hakkab, on 5000 elanikku,» rääkis Kiisler.
Praegu toimub omavalitsuste ühinemine absoluutse vabatahtlikkuse alusel. Sügisel alustas regionaalminister omavalitsusreformi ettevalmistamist, mis näeb ette reformi läbiviimise 2017. aastaks.