Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2013/04/21/1703966t1h92c9.jpg)
Pärast seda kui Eesti jäähokikoondis lõpetas laupäeval Donetskis MMi I divisjoni turniiri ainsagi võiduta ja langes aste madalamale, võttis peatreener Dmitri Medvedevi üsna ümmarguse lõpukõne järel sõna kahes viimases kohtumises kapteni kohuseid täitnud Aleksandr Ossipov: «Mul on häbi! Kus te olete, Eesti tšempionid? Kas te tulite siia ainult oma võitu tähistama?»
24 tundi hiljem jõudis Eesti hokikoondis lennukiga Tallinna. Pilt, mis vastutulnutele avanes, oli justkui kaader sürrealistlikust filmist. Paljude jaoks polnud tähistamine sellekski hetkeks lõppenud – õigupoolest oli pidu pöördeid juurde saanud. Mõne hokimehe jaoks võis see olla nädalad tagasi võidetud koduse hokikulla tähistamine, mõne jaoks aga fiaskoga lõppenud MM-turniiriga kogunenud kurbuse ja pettumuse leevendamine.