/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2013/04/20/1702218t1h056b.jpg)
Ajakirjanik Toomas Kümmel rääkis, et loogiliselt oleks ta täna hommikul kuulnud uudist riigikohtu esimehe Märt Raski tagasiastumisest.
Kümmel: uudis Märt Raski tagasiastumisest olnuks loogiline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sest kuidas saab mõista kohut kõige kõrgemal tasemel inimene, kes tunnistab, et ta ei mäleta midagi 14 aasta tagusest ajast R-Hoolduse juhatuses,» küsis Kümmel Kuku raadio saates «Keskpäevatund».
«Erakondade kahtlasest rahastamisest kirjutati juba 2002. aastal. Täpsemalt sellest, kuidas 1999. aastal viis 24-aastane Kristen Michal Reformierakonna kassasse 61 000 krooni, mis oli toona ikka röögatu summa ja kuidas Arnold Rüütel ja Villu Reiljan viisid kahe nädala jooksul iga päev Rahvaliidu kontorisse sularahas 999 krooni,» meenutas ajakirjanik Ainar Ruussaar.
«Pärast 2002. aastat polnud enam suurt juttu sellest, ainult õiguskantsler Allar Jõks aegajalt tõstatas selle teema riigikogus,» lisas Ruussaar.
«R-Hoolduse asutas 1998. aastal Reformierakond, selle juhatuses oli kolm liiget: Märt Rask, Andres Lipstok ja Siim Kallas, kuid portfellid sularahaga, nagu aru saan, liikusid just läbi Heiki Kranichi,» rääkis Kümmel.
«1998. ja 1999. aastal jättis firma esitamata majandusaasta aruande, mis tähendanuks trahvi või firma sundlikvideerimist, mida ei tehtud – võibolla oli mingi ministeeriumi eriluba, aga meenutame, et justiitsministriks sai 1999. aastal just Märt Rask, kelle haldusalas see ise oli,» jätkas Kümmel.
«Nad on meile kogu aeg valetanud, et on toimunud mingid liberaalse maailmavaate seminarid, kus siis on annetatud firmale raha,» ütles Kümmel.
«Ja neil seminaridel osalesid ajakirjanduse andmetel mõned vene ärimehed, kes said hiljem kodakondsuse... /---/ Kõik räägivad IRLi elamislubade skandaalist, aga mis on pildil valesti?» küsis Ruussaar, viidates näitleja Mari-Liis Lille kuulsale kõnele riigikogus loomeliitude pleenumi juubeliüritusel.
«Firma anti 1999. aastal edasi ühele Neinar Seli äripartnerile, raamatupidamine on hävitatud, majandusaasta aruandeid ei esitatud» meenutas Kümmel.
«Need kolm meest on kas kaabakad, kes on meile kogu aeg tuimalt valetanud, või nad on idioodid, juhatuse liikmed, kes ei tea mitte midagi, süüdimatud inimesed, keda ei või ühelegi vastutavale kohale panna,» resümeeris Kümmel.
«Sularahapakkidena kanti R-Hoolduse arvele ligi miljon krooni, tolle aja kohta metsik raha. Iseenesest oleks huvitav ka Reformierakonnale kampaaniat teinud reklaamifirma Brand Sellers DDBN tollast raamatupidamist vaadata, kellele kanti pool miljonit krooni Reformierakonnalt, et kas reklaamitegelaste mälu on parem kui tipp-poliitikutel» lisas ajakirjanik Priit Hõbemägi.
«Hüpotees on, et tundmatut päritolu sularahaannetused, mis voolas R-Hooldusse, korraldati massiivne reklaamikampaania Reformierakonnale, mis oli palju võimsam kui konkurentidel,» selgitas Hõbemägi.
«Kõik asjaosalised ei soovi sel teemal üldse rääkida ja lükkavad ajakirjanikud tagasi,» nentis ta.
«Isegi jõuga, nagu nägime Äripäeva video pealt,» lisas Kümmel.
«Kas tõesti peaks pöörduma europarlamendi Tšehhi ja Ungari kommunistidest liikmete poole, et nad esitaksid ametliku järelepärimise ja Siim Kallas peaks 700 parlamendiliikme ees aru andma R-Hooldusest?» küsis Ainar Ruussaar.
«Heiki Kranich kirjutab meie blogis, et on korduvalt andnud kommentaare asja kohta ja vastused, mis ei sobi ajakirjaniku vandenõuteooriatega, lihtsalt lehte ei jõua,» rääkis Hõbemägi.
«Meil on selline ettepanek: kui kõik on korrektne, siis paluks Heiki Kranichil saata meile siia dokumente või oma vastuseid, majandusaasta aruanded, raamatupidamine, mis on hävitatud, oleme avatud platvorm ja paneme kõik oma blogis ja Facebookis üles,» pakkus Hõbemägi.