Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/02/15/1576088t1hbda4.jpg)
/nginx/o/2013/04/19/1700594t1h0a23.jpg)
Ligi pooled kõigist Rahvakogu ettepanekutest käivad valimisseaduse pihta. Ent ajakirja The Economist demokraatiaraporti järgi on meie lonkava demokraatia ja täisdemokraatiate võrdluses suurim vahe inimeste huvi poliitikas osaleda. See seostub eestivenelaste seisundiga ja on juhtlõngaks meie demokraatia defitsiidi seletamiseks.
Ajakiri The Economist avaldab regulaarselt raporteid demokraatia tasemest maailma 165 riigis. Alates 2006. aastast, mil sellega alustati, on Eesti kõigil neljal korral asetatud rühma, mille nimetus on «lonkavad demokraatiad» (inglise keeles flawed democracies). See on paremuselt teine rühm täisdemokraatiate järel. Raport põhineb ekspertide hinnangutel ja arvamusküsitluste tulemustel – vastustel 60 küsimusele viies kategoorias.