Peet Kask: lonkava demokraatia ravi

Illustratsioon: Allikas: The Economist

Ligi pooled kõigist Rahvakogu ettepanekutest käivad valimisseaduse pihta. Ent ajakirja The Economist demokraatiaraporti järgi on meie lonkava demokraatia ja täisdemokraatiate võrdluses suurim vahe inimeste huvi poliitikas osaleda. See seostub eestivenelaste seisundiga ja on juhtlõngaks meie demokraatia defitsiidi seletamiseks.

Ajakiri The Economist avaldab regulaarselt raporteid demokraatia tasemest maailma 165 riigis. Alates 2006. aastast, mil sellega alustati, on Eesti kõigil neljal korral asetatud rühma, mille nimetus on «lonkavad demokraatiad» (inglise keeles flawed democracies). See on paremuselt teine rühm täisdemokraatiate järel. Raport põhineb ekspertide hinnangutel ja arvamusküsitluste tulemustel – vastustel 60 küsimusele viies kategoorias.

Eesti koht on olnud Ida-Euroopa kontekstis kaunis hea (Tšehhi ja Sloveenia järel kolmas), ehkki skoor on olnud kergelt kahaneva tendentsiga: 7,74 punktilt 2006. aastal 7,61 punktile 2011. aastal. (Maksimum­skoor on 10,0; parim skoor on Norral 9,8.)