Kruvide sulgumise aegu

Foto: Kuldne mask

Moskvas lõppes teisipäeval festival Kuldne Mask, mis koondas lavastused Venemaa eelmisest teatrihooajast. Arenguid Vene teatrimaailmas võib vaadelda paralleelis arengutega sealses ühiskondlikus elus.

Üle kogu Venemaa vaadatakse massilise kampaania käigus viimse sendini läbi kõigi vabaühenduste raamatupidamine, opositsiooniäss Navalõi on kohtu all, hüsteeriliselt otsitakse välisagente, valmistutakse keelustama homopropagandat, juba on seadusega keelatud laval ropendada. Ometi joovad Moskva kesklinna kohvikutes moodsad inimesed uskumatute hindade eest elegantselt latte’t ja kommenteerivad iPhone’i näppides irooniliselt Facebookis, mille kasutajaid on 144 miljonist elanikust seitse miljonit ehk viis protsenti rahvastikust (Eestis näiteks 40 protsenti). Mis on lubatud, ei ole keelatud, nagu öeldakse. Teater on Venemaalgi ajalik kunst ja paratamatult on ühiskondlikel arengutel mõju ka vene teatrile. Aga milline?

Ülevaatefestivalidele ehk showcase’idele kutsutakse kokku suur hulk rahvusvahelisi külalisi, et leviks teadmine korraldava riigi teatrimaastikust, saabuksid festivalikutsed ning sünniksid ideed kunstiliseks koostööks. Pehme jõud vms. Igaveseks küsimuseks jääb, kuivõrd on konkreetne valik representatiivne kogu maastikul toimuva kohta. Venemaa puhul pigem mitte. Irooniliselt on vene teatrit võrreldud Vene tööstusega – ühelt poolt suudetakse valmistada tipptehnoloogilisi kosmoserakette, aga normaalse sõiduauto tootmisega on suuri raskusi. Niisamuti on parimad lavastused maailmatasemel, aga keskmine vene teatrilavastus ei ole mitte halb, vaid õudne. Sellises olukorras on Venemaa ülevaatefestivali valik just kui edumeelsemate teatriinimeste sõnum välismaailmale. Esimesi idusid võib vaadelda kui näiteid võimalikest uutest tendentsidest.