/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2008/09/23/76753t1hfb33.jpg)
ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk rääkis, et kommenteerimisel on anonüümsus teatud juhtudel vajalik ning paljudele nimeline kommenteerimine ei sobi. Tema peab mõistlikuks kommenteerijate registreerimist, kuid mitte nimede avalikustamist.
Tarmu Tammerk: kommenteerimine võiks eeldada registreerimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tammerki hinnangul on kommenteerimine muutunud järjest viisakamaks, kuigi solvanguid ja mõttetust on endiselt.
«Ma pole küll põhjalikult kommentaariume uurinud, aga mulje on parem kui varem,» lausus ta. «Toimetuste poolt korraldatud modereerimine aitab kaasa, et vähemalt kõige ebasobilikumad kommentaarid kustutatakse. See näitab, et toimetuste eneseregulatsioon töötab. Loodan, et ka lugejad ise on muutunud mõistlikumaks.»
Tema hinnangul oleks parim variant see, kui võimalikult paljud inimesed avaldaksid kommentaare oma nime all.
«Toetan siin samm-sammulist liikumist, mitte anonüümsete kommentaaride päevapealset keelamist,» teatas Tammerk. «Kommentaariumis aitab asjalikkust hoida kasutajate registreerimine, kusjuures nende nimed ei pea olema avalikud.»
Ta kinnitas, et anonüümsus on teatud juhtudel vajalik.
«Lugejad ise ja ka ajakirjanikud saavad sellisest kommentaariumist lisainfot ja teistsugust vaatenurka,» tõi ta näiteks. «Nimeline kommenteerimine ei sobi paljudele, sest inimese seisukohad muutuvad, aga kunagine nimeline internetikommentaar võib teda «uues elus» segama jääda.»
Tammerki sõnul on erinevate riikide kogemus näidanud, et niimoodi eelneva registreerimisega muutuvad kommentaarid sisukamaks ning vähenevad isiklikud rünnakud ja teemast möödarääkimine.
«Eelnev registreerimine tundub hea meetod veebikommentaariumi rahustamiseks ja kainestamiseks,» lausus ta. ««Lõi õhu puhtamaks!» - Sellist kogemust jagavad mitmed kolleegid meediaombudsmanide organisatsioonist (näiteks Kanada ja USA avalik-õiguslikud meediakanalid või Belgia ajaleht De Standaard).»
Paljude maakonnalehtede kommentaariumid läksid hiljuti üle Facebooki, Twitteri ja Google+ põhisele registreerimisele.
«Ma ei pea õigeks, kui ainsaks kommenteerimise võimaluseks on mingi kommertsettevõtte konto kaudu sisselogimine,» märkis Tammerk. «Hoopis teine asi on meediakanali enda kasutajakonto – selle soosimine võiks küll kommentaariume paremaks teha.»