Riigikogu võttis vastu erakooliseaduse muudatused, mille järgi tohib omavalitsuse loodud erakool olla muukeelse õppega vaid valitsuse eraldi antud loal.
Riigikogu seadustas: venekeelset erakooli tohib luua vaid valitsuse loal
Nüüd peab ka eragümnaasium lähtuma õppekeele määramisel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest, kui gümnaasiumi pidaja osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus. See tähendab, et sellises eragümnaasiumis võib õpe toimuda eesti keelest erinevas keeles või kakskeelsena vaid siis, kui kooli pidaja taotlusel annab selleks loa valitsus.
Kultuurikomisjon algatas eelnõu õiguskantsleri ettepanekul, kelle hinnangul peab ka avalikule võimule kuuluvas erakoolis peab olema tagatud igaühele õigus saada eestikeelset õpetust. Nimelt asus Tallinna linnavalitsus looma vene õppekeelega eragümnaasiumi pärast seda, kui valitsus oli keeldunud Tallinnas asuvatele vene gümnaasiumidele andmast ajapikendust eestikeelsele õppele üleminekuks. Varem lubas erakooliseadus valida kooli õppekeele kooli pidaja. Selle käigu vastavust põhiseadusele asus analüüsima õiguskantsler Indrek Teder, kes tegigi möödunud aastal riigikogule ettepaneku erakooliseadust muuta.
Sotsiaaldemokraatide esindaja Jevgeni Ossinovski sõnas enne seaduse vastuvõtmist riigikogu kõnepuldis, et sotsid hääletavad eelnõu vastu, sest see ei lahenda tervikuna probleemi. «Meie arvates on õiguskantsler lasknud ennast tõmmata selles küsimuses inetusse päevapoliitilisse võitlusesse valitsuse ja Tallinna linna vahel,» sõnas Ossinovski.
Tema sõnul tuleks probleemi algpõhjuseks olnud küsimus, mis kerkis valitsuse otsusest keelduda vene gümnaasiumidele andmast erandeid õppekeele osas, lahendada nii, et valitsus vaataks oma otsused üle. Selle asemel asus aga valitsus parlamendienamust ära kasutades muutma teist seadust, et «kohalikule võimule ära teha».
«Sotsiaaldemokraadid kutsuvad nii riigikogu kui valitsust veel kord üles sisuliselt ja terviklikult leidma lahendusi venekeelse hariduse probleemile, mis tagaksid nii kõrge aineteadmise kui ka eesti keele oskuse taseme ning võimaldaksid venekeelsetel noortel täiel määral panustada Eesti ühiskonda,» lisas Ossinovski.