Meresaar: vanus pole oluline, loeb tunne

Argo Meresaar töömeeleolus ehk Selveri meeskonna varumeeste pingil treeneri ja kaaslastega edasise suhtes nõu pidamas. Foto: Toomas Huik

«Vanust ei tasu vaadata, oluline on enesetunne. Kui aga noorematele jalgu jääd, peab leiduma kriitilist meelt ise lahkuda. Kui Indrek Pulk tuli meie meeskonna trenni, vaatasin ka, et peab hakkama lõpetama… ta on tõesti tubli, aga treeningud ja mäng on erinevad asjad.» See mõttekäik kuulub 33-aastasele Argo Meresaarele, Selveri võrkpallimeeskonna kaptenile, kes pühapäeval tähistas juba oma kümnendat Eesti meistritiitlit. Ikka põhimehe ja silmapaistva pommitajana. Meresaar lisas, et annab endale aru, tuleval hooajal ei ole kerge, ent see teadmine ei kahanda sugugi tema soovi jätkata profimängijana.

Teisiti mõtlemiseks polegi põhjust. Eesti spordis poolteiseks nädalaks kired lõkkele löönud ja möödunud pühapäeval alles viiendas mängus lahenduse saanud finaalseerias oli Meresaar Selveri võidu üks võtmekujusid. Jah, tema ründelöögid polnud võib-olla nii efektsed, kui noorematel meestel, kuid peaaegu kõigis kohtumistes oli ta oma tiimi üks suuremaid punktitoojaid.

«Tundsin end finaalseeria ajal väga hästi. Võimalik, et otsustavatele mängudele eelnenud vigastus tuli kasuks, sain rahulikult treenida,» rääkis Meresaar, kellele tegid nalja siit-sealt kostnud arvamused, et küllap need Selveri vanemad mehed pika seeria ajal ära kustuvad. Ise ta teadis, et on sellise ärakukkumise vältimiseks teinud piisavalt tööd. «Erki Nool on öelnud, et unistamisega heaks ei saa, tööd on vaja teha. Tihti leidsin end pärast treeningut koos teise «vanamehe» Kristjan Õuekallasega kahekesi jõusaalist. Ma ei ütleks, et aastatega on kõrgel tasemel mängimine muutunud raskemaks, lihtsalt vaeva tuleb näha.»