/nginx/o/2012/12/03/1468928t1hfa12.jpg)
Riigikohtu esimees Märt Rask kutsus mullu riigikogu valimiskorralduse probleemidega tegelema ning kaaluma kinnipeetavate hääleõiguse absoluutse piirangu muutmist. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ettepanekul võiks hääleõiguse võtta ära esimese astme kuriteos süüdimõistetutelt või konkreetse kohtuotsusega.
Maruste ütles Postimehele, et erakonnad on teema osas passiivsed ega näe vajadust probleemiga tegeleda.
Ta märkis, et Isamaa ja Res Publica Liit on väljendanud poolehoidu senisele korrale, mille kohaselt piiratakse kõigi vabaduse kaotanute valimisõigust.
«Keskerakond on olnud ettepaneku osas soosiv ning sotsiaaldemokraadid ei ole seni oma seisukohta väljendanud.»
Maruste selgitas, et Eesti ei pea andma hääletamisõigust kõikidele vangidele vaid muudatuse mõte on kaotada vastuolu põhiseadusega, mis sätestab õiguse valimisõigust piirata.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige keskerakondlane Priit Toobal ütles Postimehele, et fraktsioon lähtus oma seisukoha kujundamisel Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, 2011. aasta riigikogu valimiste järgsest OSCE poolsest aruandest ning õiguskantsleri ja riigikohtu märkustest. «Oleme nõus sellega, et lauskeeld vangide valimisõigusele ei ole eelpoolnimetatud dokumentides toodud seisukohtadega kooskõlas.»
Toobal märkis, et jagavad põhiseaduskomisjoni esimehe seisukohta, et valimisõigust tuleks ära võtta isikutel, kes on süüdi mõistetud esimese astme kuriteos. «Teise ja kolmanda astme kuritegude puhul on võimalik kaaluda erinevate variantide vahel. Näiteks valimisõigusest jääb ilma isik, kelle suhtes on kohus määranud selle lisakaristusena. Kaaluda tasuks ka varianti, et kui kohtuotsusena on karistuseks määratud vanglakaristus, mis on pikem kui valitava organi valimisperiood, siis sellel kinnipeetaval nendel valimistel valimisõigust ei ole.»
Maruste on oma ettepaneku edastanud fraktsioonidele ning nüüd on neil aega esitada omapoolsed arvamused. Vangidele hääleõiguse andmine tuleb taas arutlusele tuleval nädalal.
Eelmisel aastal juhtis riigikohtu esimees Märt Rask riigikogu tähelepanu, et endiselt kehtib Eestis kinnipeetavate hääleõiguse absoluutne piirang, mis võib olla vastuolus nii Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kui Eesti põhiseadusega. Probleemile on juba varem tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler, välisminister ning justiitsminister.
Valimisseadused näevad ette, et hääletamisest ei saa osa võtta kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvad inimesed.
Esimese astme kuriteo eest näeb seadus raskeima karistusena ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse.
/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)