/nginx/o/2008/05/07/38685t1h81c2.jpg)
Kui pedofiil Toomas Meola 2008. aastal ennetähtaegselt vanglast vabastati, iseloomustati teda kui ülieeskujulikku inimest, kes sai vanglas korraliku õppetunni ning on ennast muutnud.
Loe, kuidas põhjendati pedofiil Meola vanglast vabastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maakohus rahuldas 2008. aasta 20. novembril varem Toomas H. Liivi nime kandnud pedofiili Toomas Meola taotluse tema enne tähtaega vanglast vabastamiseks. Tema ennetähtaegset vabastamist toetasid nii Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg kui Tartu vangla esindaja, kirjutas Tartu Postmees toona.
Kohus pidas võimalikuks Meola vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada tingimusel, et ta esialgselt seksuaalsuundumuse häire ravi saamise ajal ning katseaja vältel elaks oma ema elukohas ehk eraldi oma abikaasa ja viimase 11aastase poja elukohast, et kaitsta alaealise huve.
Kohus leidis, et esimest korda vanglas viibiva ja enamuse karistusest ära kandnud Meola puhul esinevad positiivsed asjaolud annavad tema vabastamiseks piisava ja põhjendatud aluse.
Tema käitumine vangistuses olevat olnud korrektne ja eeskujulik, ta oli loonud pere, vangistuses olles abiellunud, tal oli olemas kõigi lähedaste toetus, elu- ja töökoht, paljudelt isikutelt toetuskirjad vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks ja ta soovis alluda seksuaalsuundumuse häire ravile.
2008. aasta 22. novembri Õhtuleht kirjutas, et Meola advokaat Aivar Ennok küll nõustus, et Meola teod olid ilged, kuid trellide taga olevat ta olnud ülieeskujulik ja tema väljapääsemist toetasid vangla vaimulik ja tema inspektor-kontakt-isik. Vangla direktori ja kriminaalhooldaja arvamused olid samuti positiivsed.
«Vanglaelu oli talle põrgu ja Meola sai ka peksa. Seega – kui tal tekikski vabaduses mingi ahvatlus, siis ta teab, mis seal ees ootaks,» nentis Ennok toona. «Ta on saanud aega oma elu üle järele mõelda. Meola ei taha pedofiiliaparagrahviga vanglas olla.»
Tartu maa-, haldus- ja ringkonnakohtu pressiesindaja Krista Tamm täpsustas, et 2008. aastal oli Tartu maakohtu jaoks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel väga oluline lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest.
«Kui süüdimõistetu oleks vabanenud otse vangistusest, oleks tema suhtes järgnev kontroll ja järelevalve puudunud täielikult,» teatas ta. «Antud juhul kohaldati Meolale aga aastaseks katseajaks käitumiskontrolli koos mitmete lisakohustustega.»
«Muu hulgas kohustus ta üheaastasel katseajal osalema seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalabiprogrammis ja alluma seksuaalsuundumuse häire ravile,» lisas Tamm. «Meola karistusaeg oleks selle täielikul ärakandmisel lõppenud 30. septembril 2009.»
Harju maakohus mõistis Meola süüdi kehalises väärkohtlemises, sugulise kire vägivaldses rahuldamises alaealise suhtes, sugulise kire rahuldamises lapseealisega, alaealise kasutamises pornograafilise foto valmistamises ja lapsporno valmistamises 2006. aastal.
Meolat karistati kolme aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega. Tema karistusaeg algas 30. mail 2006 ja lõppes 30. septembril 2009.
Kuna 2008. aasta 20. novembri kohtumäärust ennetähtaegse vabastamise kohta keegi 10 päeva jooksul ei vaidlustanud, vabanes Meola 2. detsembril 2008.
Põhja prefektuuri lastekaitsetalitus pidas Toomas Meola kuritegudes kahtlustatavana kinni mullu 30. oktoobril ning prokuröri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati; süüdimõistmisel ähvardab Meolat maksilmaalselt kuni viieaastane vangistus.