Meenutuseks: kui Elering elektrivõrgud oma haldusse sai, noteeriti võrgud kohe võlakirjadesse Londoni börsil 200 miljoni euro eest. Kui Elering omandab gaasivõrgud, ootab ees ilmselt analoogne stsenaarium. Sellist kahtlust külvab uus maagaasiseadus, kuhu on sisse kirjutatud ka investeerimiskava, mis tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010 artiklis kuus sätestatud infrastruktuuri normid. Kõhedust tekitavad ka Eleringi plaanid ühisest Soome ja Balti gaasiturust, kus väidetavalt tuleb taas tarbijal, küll osaliselt, kuid ikkagi Eesti tarbija jaoks liialt suure summaga kinni maksta LNG terminali ja muude taristute kulud Soome, Lätti ja Leetu.
Sellisel juhul nullivad investeeringud taristusse tõenäoliselt odava LNG ning lõppgaasi hind tarbijale kujuneb praegusest kõrgemaks. Kuhu jäävad tarbija õigused põhjendatud ja taskukohasele gaasi hinnale? Just põhjendatuse komponent on oluline, et gaasituru kujundamisest ei tuleks järjekordne läbikukkumine. Ilmselt ei lepi ka ülekandegaasivõrgu praegused omanikud E.On, Ruhrgas, Gazprom ja Fortum kohtulahendita, mis võib Eesti riigile tuua ettenägematuid kulutusi. Nii tähtsaid otsuseid langetades peaksime olema kindlad, et kui ühest ruumist väljume, on teine ruum kindlasti parem.
/nginx/o/2013/04/16/1695332t1h99aa.jpg)