Ühe Põhja-Tallinna korteriühistu esindaja sai eelmisel nädalal ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui avastas, et Tallinna keskkonnaamet saadab tema meiliaadressile võõraid jäätmeveoarveid, tema ühistu arve aga on saadetud mitmekümnele asjasse mittepuutuvale adressaadile.
Linnaamet külvas Põhja-Tallinna kliendid võõraste prügiveoarvetega üle
«Tallinna keskkonnaamet saadab e-postile seoses uue jäätmeveosüsteemiga kõikide objektide arved. Põhimõtteliselt saadetakse kõikidele kõikide arved. Meie ühistu aadressile on tulnud nii teistele ühistutele kui ka erinevatele haldusfirmadele saadetud arveid. Lisaks kõigele muule on teiste e-posti aadressid kõigile nähtavad. Näiteks ühes kirjas oli avalikult nähtaval 72 võõrast e-posti aadressi,» rääkis ühe Vabriku tänava korteriühistu juhatuse liige Heino Juurikas.
«Kokku tuli 34 erinevat arvet. Viimane arve saabus e-postkasti eile kell 20.41. Näiteks see 20.41 saadetud kiri läks veel 81 inimesele. Meie ühistule mõeldud arve läks kokku 34 aadressile, nii lasteaedadele, eraisikutele, ühistutele, haldusfirmadele,» kirjeldas Juurikas 10. aprillil juhtunut. Ta lisas, et ühe korteriühistu jäätmeveo arve pole suur saladus, küll aga teeb talle muret ühistu meiliaadressi levitamine, sest rämpsposti tulevat meilile selletagi rohkem kui vaja.
Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Kertu Tiitso sõnul oli tegemist tehnilise veaga, mis kiiresti avastati. «Tegevus peatati kohe kui viga ilmnes. Nendele klientidele, keda see puudutas, saadeti kohe ka vabanduskiri,» ütles Tiitso.
Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) hinnangul aga vabandamisest ei piisa. AKI avalike suhete nõuniku Stiina Liivranna sõnul hakkab inspektsioon keskkonnaameti arveväljastusega seotud asjaolusid omaalgatuslikult uurima.
«Näitena saadetud arvest nähtub tõepoolest, et kirjasaajad näevad vastastikku kirjasaajate e-maili aadresse. Eraisiku nime sisaldav meiliaadress on samuti isikuandmed ja kui vastab tõele väide, et vastastikku nähakse ka prügiteenuse arveid, siis võimaldab see veel enamgi luua seoseid,» lausus Liivrand.
«Praktika, kui klientuurile saadetakse e-kiri nii, et adressaatide real on võimalik näha ka teiste klientide isikuandmeid, ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega. Selline tegevus võimaldab hõlpsasti otseturustamise eesmärgil adressaatide andmebaasi luua. Otseturustamiseks eraisiku e-maili aadressile peab aga olema eelnev sellekohane aadressi omaniku nõusolek,» selgitas ta.
Põhja-Tallinna kahes jäätmeveopiirkonnas hakkas hiljuti kehtima uus jäätmeveosüsteem, kus linn tellib jäätmete veo ühelt ja käitlemise teiselt ettevõttelt ning vahendab seda teenust elanikele. Jäätmeveo hinnad läksid uuele süsteemile üleminekul märgatavalt odavamaks, aga uue süsteemi käivitamine on läinud kohati üsna vaevaliselt.