Eestis on Eurostati andmetel kõrgharidusega 28 protsenti meestest ning 50 protsenti naistest, mis on teiste Euroopa riikide võrdluses suurim erinevus. Postimees uuris, mida arvab neist arvudest sotsiaalministeerium, kus on soolise võrdõiguslikkuse osakond. Küsimustele vastas kirjalikult osakonna juhataja Liina Kanter.
Kuidas Teie sellele vaatate, et Eestis on meeste ja naiste käärid hariduses nii suured?
Suured erinevused naiste ja meeste olukorras on probleemiks kõigis valdkondades, kus neid esineb, sh haridusvaldkonnas. Erinevus ühes valdkonnas tähistab või põhjustab erinevust või ebavõrdsust ka teistes valdkondades. Näiteks erinevused hariduses on tihedalt seotud erinevuste ja ka ebavõrdsusega tööturul.
Keskharidusega mees teenib sama palju või kohati isegi enam kui kõrgharidusega naine.
Tööturu horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon mõjutab tugevalt vaesuse feminiseerumist Eestis, mis on ühtlasi Euroopa Liidu suurim. 2010. aastal oli Eestis ametialade soolise segregatsiooni määr 30,7 protsenti ning tegevusalade soolise segregatsiooni määr 25,7 protsenti.
Nii oli statistikaameti andmetel näiteks 2012. aastal 26,9 protsenti hõives olevatest meestest hõivatud oskustöötajate ja käsitööliste ametiala pearühmas (naistest vaid 3,3 protsenti), samas kui naistest oli 26,4 protsenti hõivatud tippspetsialistidena (meestest 12 protsenti).
Tegevusalati saab välja tuua, et näiteks ehituses oli 2012. aastal hõivatud 17,4 protsenti kõigist hõives olevatest meestest ning vaid 1,6 protsenti naistest. Seevastu hariduses oli hõivatud 16,3 protsenti kõigist hõives olevatest naistest ning vaid 3,7 protsenti meestest.
Traditsioonilistest soorolliootustest lähtumine kitsendab noorte eri- ka kutsealade valikuid, mis peegelduvad hilisemas tööelus. Kuid ka sooliselt segregeerunud tööturg mõjutab omakorda noorte elukutse- ja karjäärivalikuid. Seetõttu mõjuvad traditsioonilised ootused ebasoodsalt nii õppivale kui töötavale elanikkonnale ja ühiskonna heaolule laiemalt.