Ministeerium: meeste-naiste hariduslõhe on kindlasti probleem

Mart Laidmets Foto: Sille Annuk

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul on suur hariduslõhe meeste ja naiste vahel kindlasti probleem. Selle põhjuseks võib tema hinnangul osalt pidada ajalooliselt väljakujunenud traditsioone.

Eestis on Eurostati andmetel kõrgharidusega 28 protsenti meestest ning 50 protsenti naistest, mis on teiste Euroopa riikide võrdluses suurim erinevus.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets nentis, et see on kindlasti probleem.

Suure hariduslõhe põhjuseks pidas ta osalt ajaloolistelt väljakujunenud traditsioone, sh erialavalikute puhul, kus teatud juhul on tingimata nõutud kõrgharidus, kuid töötajateks peamiselt naissoost kodanikud (õpetajad, meditsiiniõed, kultuuritöötajad).

«Kui vaadata väljalangevust koolidest, siis ei erine see 1. ja 2. kooliastme osas, poiste kahjuks töötab 3. kooliaste – poiste väljalangevus on seal nii osakaalult kui ka absoluutarvudes suurem,» märkis Kurm.

«Väljalangevuse vähendamise ning karjäärinõustamisega tegeletakse kõikidel haridustasemetel,» kinnitas Laidmets. «Liiga tihti eelistatakse töökohti juba enne vastava haridustaseme lõpetamist ning siin aitab loodetavasti ka tööandjate suurem nõudlikkus omandatud hariduse kvaliteedile, mis muutub eriti oluliseks majanduse struktuurimuutuste läbiviimisel orienteeritult nutikamale ja kõrgemat lisandväärtust pakutavatele tegevustele.»

Ministeeriumi avalike suhete osakonna asejuhataja Tarmu Kurm selgitas, et põhikoolides on Eestis poisse ja tüdrukuid enam-vähem võrdselt (ca 48 protsenti tüdrukuid).

Keskhariduse tasemel on siiski selge tendents, et enam poisse kui tüdrukuid eelistab kutseõppeasutustes jätkamist (gümnaasiumis tüdrukuid ca 57 protsenti, kutsekoolides tüdrukute osakaal 45 protsenti). Kõrghariduses kokku on naissoost õppurite osakaal 58 protsenti, magistriõppe tasemel koguni 66 protsenti.

«Kui vaadata väljalangevust koolidest, siis ei erine see 1. ja 2. kooliastme osas, poiste kahjuks töötab 3. kooliaste – poiste väljalangevus on seal nii osakaalult kui ka absoluutarvudes suurem,» märkis Kurm. «Siiski on põhihariduse tasemel viimastel aastatel eeskätt meessoost õppurite väljalangevus vähenenud.»

Kurm selgitas, et ministeeriumi eesmärk on viia väljalangevus läbi kogu üldharidussüsteemi alla 1 protsendi. See eesmärk on sõnastatud ka üldharidussüsteemi arengukavas põhikooli 7.-9. klassi ja gümnaasiumi 10. klassi osas, sest need on kõige kriitilisemad kohad.

«Väljalangevuse arvud viitavad, et poisid ei saa või ei taha siis enam koolis käia, nad eelistavad põhiharidusjärgselt kutse omandamisele suunatud teed akadeemilisele haridusele,» väitis Kurm. «Kõrghariduse omandamisest ollakse huvitatud, kuid pigem minimaalsel, bakalaureuse tasemel.»

«Kutsehariduses võib tuua esile veel selle, et põhikoolijärgsetel kutseõppekavadel on ülekaalus poisid, keskharidusejärgsetel erialadel tüdrukud,» lisas ta. «Võib öelda, et erialade valik järgib nõudlust ning seetõttu ongi põhihariduse järel kutseõppe võimalused tehniliste erialade poole kaldu.»

Ta lisas, et seda võib tõlgendada ka nii, et n-ö tüdrukute erialadel on haridustaseme nõudeid tõstetud ning kunagised kutsehariduslikud erialad on kasvanud rakenduskõrghariduslikeks.

2012. aasta riigieksamite keskmised tulemused näitavad, et väga suuri erinevusi keskmistes tulemustes ei ole. Näiteks poistel on keskmine tulemus kõrgem bioloogias, füüsikas, keemias.

Kuigi erinevalt mõnest teisest riigist, kus näiteks poisid on matemaatikas oluliselt edukamad kui tüdrukud ja keeltes vastupidi, Eestis suuri erinevusi ei ole, on ometi edasised valikud üsna selgelt jaotunud soolise kriteeriumi järgi.

Kurmi sõnul on jõutud arvukates soouuringutes järeldustele, et pole poistele või tüdrukutele omasemat õpetamisviisi, küll aga parandavad laste õpitulemusi sellised õpetamismeetodid, mis on huvitavad nii poistele kui ka tüdrukutele.

PISA 2009 funktsionaalse lugemisoskuse tulemustest ilmneb, et kuigi poiste lugemisoskuse tase on madalam kui tüdrukutel, on siiski tekstitüüpe, mis poisse paeluvad, mida nad hästi mõistavad.

«Õppeprotsess peab olema jõukohane nii mõistmise kui ka mahu poolest, kuid kindlasti ka paeluv,» ütles Kurm. «Ja üheks võimaluseks poiste õpihuvi tõstmiseks nende huvidele toetumine, sh näiteks tekstitüüpide valikul, üheks lahenduseks on õpioskuste kujundamisele suurema tähelepanu pööramine.»

Kurm kinnitas, et õpetajatele on koostatud neil teemadel juhendmaterjale ja läbi on viidud ka koolitusi.