Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
/nginx/o/2011/11/16/838852t1h0bb3.jpg)
Itaalia poliitilises patiseisus on praeguseks läbi proovitud vist kõik manöövrid, mis lõksusolijaid võiksid aidata, kuid edu need toonud pole. Ka on läbitud täielik korviandmisring: vasaktsentristide liider Pier Luigi Bersani andis korvi temaga liitu lööma nõustunud paremtsentristile Silvio Berlusconile, Bersani enda on ära põlanud aga protestipartei Viie Tähe Liikumise juht Beppe Grillo ning Grillo ja Berlusconi suhteid iseloomustab kõige pehmemalt väljendudes vastastikune antipaatia.
Mida ühist olekski arutada osalistel, kellest üks tahab kõrgemaid makse, teine minevikumaksude sularahas tagastamist ja kolmanda poliitiline agenda seisneb eelkõige valitsevale poliitikale oponeerimises? Samas esindavad nad kõik koos just praegu Itaalias elanike seas valitsevaid meeleolusid – valelikust poliitikast on inimestel kõrini, halvenenud elustandardiga ei taha aga keegi leppida ja rahakotiraudu ei soovi nagu ka veelgi rohkem lahti kangutada.