/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2012/12/11/1478190t1h2414.jpg)
Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles riigikogu arupärimistele vastates, et kohalikud poliitikud Järvamaal, kes kogusid allkirju sealse kiirabi kaotamise vastu, proovisid võita odavat populaarsust rahva eksitamise arvelt.
Rõivas: Järvamaal kiirabi sulgemise vastu allkirju kogunud valetasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma kutsun üles nende allkirjade kogujaid Järvamaa inimeste ees vabandama, sest allkirju koguti asjale väitega, mis pole tõeks osutunud ja mis pole kunagi ka tõde olnud,» ütles minister.
Allkirju koguti üleskutsega «Peatame terviseameti käivitatud kiirabiteenuse ümberkorralduse Järvamaal, mis lõhub maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuste osutamise terviklikkust». Muu hulgas hirmutati selle raames inimesi Järva haigla sulgemisega.
Rõiva hinnangul teadsid Järvamaa kohalikud poliitikud, kes allkirjade kogumisega tegelesid, et tegelikult tuuakse kiirabireformiga Järvamaale brigaade juurde, ja haigla tööd, mis puudutab nii erakorralise meditsiini osakonda kui kõiki teisi teenuseid, ei muudeta.
«Aga ma usun, et nendel 3000 inimesel Järvamaal on põhjust nende allkirjade kogumise initsiaatoritele, sealhulgas eeskätt proua Kersti Sarapuule väga tõsiselt otsa vaadata ja küsida: «Miks te seda meile tegite, kui te tegelikult teadsite, et need asjad, mis te siin väidate, ei vasta tõele?»»
Kiirabireformi tulemusel saab Järvamaa juurde ühe kiirabi brigaadi, kaks Paide kesklinnas olevat brigaadi jäävad sinna ning lisandub brigaad Türile.
Seitse riigikogu liiget esitasid ministrile arupärimise, kus märkisid, et kiirabireform tõi endaga kaasa laialdase rahulolematuse avaldamise nii maavanemate, omavalitsusjuhtide kui ka reformi piirkonnas elavate inimeste hulgas. Peamiseks rahulolematuse põhjuseks võib tuua just terviseameti poolset vähest kaasamist ja info edastamist nii omavalitsusjuhtide kui ka kohalike elanike seas. Rahulolematus tipnes 3066 järvamaalase allkirjaga, kes nõuavad kiirabireformi peatamist, sest see lõhub nende hinnangul maakonna territoriaalset, regionaalset ja tervishoiuteenuste osutamise terviklikkust.
«Meedias on korduvalt kajastatud ka maakonnahaiglate jätkusuutlikkust ning nende säilimist lähitulevikus. See on tekitanud inimestes küsimusi, kas kiirabireformi tehes üritatakse hiilivalt läbi viia ka haiglareformi,» seisab arupärimises.