Moskva teadlased: vajame uusi organisatsioone

Foto: Repro

1987. aasta lõpus ja 1988. aasta alguses ilmusid üleliidulises ajakirjanduses artiklid, milles Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituudi teadustöötaja Boriss Kurašvili rääkis vajadusest luua rahvarinne perestroika toetuseks.

Esimest korda kirjutas ta sellest ideest ajakirja Sovetskoje Gosudarstvo i Pravo 1987. aasta detsembrinumbris.

«Igal juhul jääb mõningane organisatoorne vaakum, mis stiihiliselt täitub kasulike, aga kohalike ja vähese tegevusvõimega ühiskondlikust initsiatiivist tekkinud klubidega, erinevate juhuslike ühendustega «vastavalt huvidele». Ei ole välistatud, et ilmub üsna lai ühiskondlik-poliitiline organisatsioon, mis alguses saab olema midagi rahvarinde-laadset perestroika toetuseks, aga hiljem muudetakse pidevalt funktsioneerivaks, partei üldise juhtimise all tegutsevaks demokraatlikuks liiduks sotsialismi (või sotsialistliku arengu), toetuseks, mis ühendab kommuniste, kommunistlikke noori, ja peamine – mitteparteilasi, ning omab oma territoriaal-tööstuslikke organisatsioone ja rakukesi, materiaalset baasi ja massiteabevahendeid.»

Teist korda tuleb Kurašvili ideega veidi konkreetsemalt välja nädalakirja Ogonjok 14. aprilli alguse numbris artiklis «Rohkem sotsialismi!», kus ta oli üks autoreid ühiskonnateadlaste ümarlauda vahendavas artiklis. Seal alustab laiapõhjalise organisatsiooni loomise mõttega samuti Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia teadlane, filosoofiadoktor Vladimir Šubkin, ja Kurašvili laiendab mõtet.

Šubkin: «Arvan, et hädavajalik on luua mingid uued ühiskondlikud organisatsioonid – tinglikult öeldes «grupp perestroika toetuseks», mis väljendaks ühiskondlikku arvamust, viiks selle võimudeni ja jälgiks, et võimud arvestaksid ühiskondlikku arvamust ühiskondlike probleemide lahendamisel. Ma kardan, et ilma selleta lõppeks kõik jälle kurvalt.»

Kurašvili: «Õige! Aga millised need ühiskondlikud grupid peaks olema? Mul on ettepanek. Vaadake, kui inimene ei kuulu parteisse ja kui ta on kasvanud välja komsomolieast – ta ei kuulu ühtegi ühiskondlikku kogusse, ta on praktiliselt ilma jäetud võimalusest pidevalt ilmutada ühiskondlikku ja poliitilist aktiivsust, jäetud ilma võimalusest mõjutada poliitilist elu, osaleda perestroikas. Teeksin ettepaneku luua demokraatlik liit sotsialismi arendamiseks. Kas rahvarinne perestroika toetuseks või demokraatlik liit sotsialismi uuendamiseks. Küsimus pole selle nimes. Analoogilised liidud eksisteerivad juba ammu paljudes sotsialistlikes maades. On Rahvuslik Rinne Saksa Demokraatlikus Vabariigis ja Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Vabariigis, Isamaarinne Bulgaarias, ka Poolas on loodud sarnane liit.

Demokraatlikku liitu ei tule mõista kui «parteitute parteid»: oma olemuselt peab see olema avatud ja kättesaadav kõigile kodanikele – kommunistidele, mitteparteilastele, kommunistlikele noortele ja mitte kommunistlikele noortele, usklikele ja mitteusklikele – kõigile, kes tahavad aktiivselt osaleda perestroikas. Uus liit hakkab tööle partei juhtimisel, oma olemuses saab sellest partei jaoks märkimisväärne areen partei poliitilises, ideoloogilises ja kasvatuslikus tegevuses. /.../»


Boriss Kurašvili (1925–1998)

•    Haridus: lõpetas Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu juures KGB kõrgema kooli.

•    Kandidaadiväitekirja kaitses salastatud teemal; doktoriväitekirja aga teemal «Riikliku juhtimise täiustamise probleemid arenenud sotsialismis» (1985).

•    Töö: aastatel 1953–1972 teenis riikliku julgeoleku organites; 1972. aastast Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituudis.

Allikas: PM