Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/03/25/1656244t1hc044.jpg)
/nginx/o/2013/04/12/1688118t1h873a.jpg)
Lauatenniselegend Rein Lindmäe hämmastab. Sai äsja 60, aga ometi riputati talle kaela järjekordne Eesti meistrivõistluste medal, paarismängu pronks. Tema esimesest täiskasvanute autasust oli selleks hetkeks möödas 44 aastat. Ehk siis vanameister on Eestis medaleid võitnud kuuel kümnendil ega kavatse kaugeltki lõpetada: «Võtsin eesmärgiks saada kokku sada Eesti meistrivõistluste medalit. Kaheksa on puudu, aga ma veel noor mees kah. Küll need medalid kätte saan.»
Alustuseks ei taha Lindmäe kuuldagi sõna «juubel». «Kuuskümmend pole mingi juubel, 70 või 75 ehk on. Samas... Endalegi tundub imelik, et ma ikka veel Eesti meistrivõistlustel medaleid võidan, aga võidan,» manab näole justkui vabandava ilme. «Ju olen mina nii tugev ja nooremad kehvad.»