Venemaa on kaasmaalaspoliitikas kasutusele võtnud uue lähenemise

Venemaa saatkond Tallinnas Foto: Toomas Huik / Postimees

Kaitsepolitsei kirjutab oma värskes aastaraamatus, et Venemaa on kaasmaalaspoliitikas kasutusele võtnud uue lähenemise, mida riigi ametlikus retoorikas nimetatakse «vanemlikust mudelist loobumiseks töös kaasmaalastega», samuti on uue mõõtme saanud jutt «kaasmaalaste õiguste ja seaduslike huvide kaitsmisest» ning üha valjemini on hakatud kõnelema «pehme jõu» kasutamisest.

Kaitsepolitsei märkis täna esitletud aastaraamatus, et eelmisel aastal jätkasid Venemaa saatkonna diplomaadid osalemist Eestis tegutseva Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu koosolekutel ja selle otsuste kujundamisel. Lisaks julgustavad diplomaadid sobivaid venekeelse diasporaa liikmeid osalema saatkonnale huvi pakkuvatel üritustel, edastama neist saatkonnale infot ja avaldama nende kohta Venemaale meelepärases toonis artikleid.

«Samuti soovivad saatkonna diplomaadid diasporaa organisatsioonide esindajatelt avalikke kriitilisi reageeringuid teatud sündmustele või Eesti poliitikute seisukohtadele ning neid ärgitatakse koostama Eestit mustavaid avaldusi rahvusvahelistele organisatsioonidele. Teisisõnu – venekeelse diasporaa esindajaid püütakse kaasata Eesti ja rahvusvahelise avaliku arvamusega manipuleerivatesse kampaaniatesse,» kirjutas kaitsepolitsei.

Aastaraamatu kohaselt kuulub Venemaa kaasmaalaspoliitika prioriteetide hulka jätkuvalt vene keele Nõukogude Liidu aegse eristaatuse ja venekeelse haridussüsteemi säilitamine väljaspool Venemaad, et säilitada Venemaa pikaajalist poliitilist mõju Balti riikides ja võimalusi siinset venekeelset elanikkonda poliitilise survevahendina mobiliseerida. Kohalike võtmeisikute ring ja tegevuse sisu pole aastaga kaitsepolitsei teatel muutunud ning valdkonna tegelikku sihtrühma ehk vene koolide õpetajaid, õpilasi ja nende lapsevanemaid pole suudetud sellesse tegevusse märkimisväärselt kaasata.

Kaitsepolitsei kinnitas, et kuigi vastutegevuse mõju oli mullu üle-eelmise aastaga võrreldes väiksem, jääb hariduse ja noortega seotud valdkond endiselt ameti huviorbiiti, arvestades, et Venemaal on kavas senisest enamgi panustada naaberriikide haridus- ja keelepoliitika mõjutamisse ning noortega seotud projektidesse.

Uued kontseptsioonid ja sõnakasutus ei ole põhiolemuselt muu kui kaitse katta ja legitimeerida Venemaa mõjutustegevuse traditsioonilisi, juba KGB aegadel kasutatud meetodeid.

Uuenduslikuna tõi kaitsepolitsei esile lähenemise, mida Venemaa ametlikus retoorikas nimetatakse «vanemlikust mudelist loobumiseks töös kaasmaalastega».

Kaasmaalaspoliitikale spetsialiseerunud agentuuri Rossotrudnitšestvo juht Konstantin Kossatšov on aastaraamatu kohaselt sõnastanud eesmärgid, mille kohaselt võiksid Venemaa kaasmaalased kujuneda tähtsaimaks ühenduslüliks kodanikuühiskonna ja elukohariikide eliidi ning Venemaa vahel, minna konsolideerumise staadiumist üle enese legitimeerimise faasi mõjukate kodanikuühiskonna subjektidena, osaledes asukohariikide võimuorganite tegevuses ja poliitika kujundamises.

«Öeldu ei piirdu enam avalikkusele mõeldud jutuga kellegi õiguste kaitsmisest, vaid väljendab üllatavalt avameelselt kaasmaalaspoliitika tegelikke eesmärke: organiseeritud ja Venemaaga seotud gruppide loomist, kes suudaksid ilma Venemaa nähtava sekkumiseta mõjutada asukohariikide suveräänseid otsuseid,» märkis kaitsepolitsei.

Uue mõõtme sai ameti teatel ka Venemaa ammune retoorika «kaasmaalaste õiguste ja seaduslike huvide kaitsmisest». Eelmisel aastal alustas tegevust Välismaal Elavate Venemaa Föderatsiooni Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond, mille peamiseks tegevuspiirkonnaks on kuulutatud Venemaa niinimetatud lähivälismaa.

Muu hulgas on fondi juhatus heaks kiitnud toetuste eraldamise näiteks Tallinnas tegutsevale Inimõiguste Teabekeskusele, mida juhatab Venemaa Tallinna saatkonna kureerimisel tegutseva kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu liige Aleksei Semjonov. Märgiliseks peab kaitsepolitsei ka fondi otsust eraldada raha Eestis elavale Artur Gruzdevile, et ta saaks lähtuvalt Viru maakohtu süüdimõistvast otsusest hüvitada materiaalse kahju, mille tekitas kuriteoga Jõhvis 2007. aastal massikorratusi organiseerides.

Samuti on fondist raha saanud Venemaa initsiatiivil loodud organisatsioon Mir bez Natsizma (Natsismita Maailm), mille aktsioonidest Eestis märkis kaitsepolitsei ära Venemaa välisministeeriumi rahastatud seminari Punaarmee poolt Tallinna vallutamise aastapäeva tähistamiseks ning katsed õhutada konflikte Teise maailmasõja lahingute mälestusüritustel.

Kaitsepolitsei märkis aastaraamatus, et eelmisel aastal hakkasid Venemaa võimuesindajad üha valjemini kõnelema «pehme jõu» kasutamisest Venemaa välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel.

Paraku tuleb kaitsepolitsei teatel tõdeda, et uued kontseptsioonid ja sõnakasutus ei ole põhiolemuselt muu kui kaitse katta ja legitimeerida Venemaa mõjutustegevuse traditsioonilisi, juba KGB aegadel kasutatud meetodeid. «Tõsi - pehme jõu elemendid nagu rahvuskultuuri populariseerimine, seda harrastavate kollektiivide toetamine, keeleõppe rahastamine jms on kaasmaalaspoliitikas olemas, kuid paraku mitte esikohal,» märkis amet aastaraamatus.