/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2013/01/25/1539050t1ha27f.jpg)
Kaitsepolitsei hinnangul puudub Eestis äärmuslikel ideoloogiatel kandepind, kuid kaudselt võib ohustada meie põhiseaduslikku korda ka kindla ideoloogilise taustata väljakutsuv agressiivne tegevus, näiteks internetikeskkonnas.
Kapo: uus oht – küberruumi kuritarvitamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel moel taristu ründamine ehk küberrünnakud on kapo aastaraamatu teatel tõusnud uueks võimalikuks julgeolekuohuks, mis võib kahjustada põhiseadusliku korra toimimist.
Kapo teatab oma aastaraamatus, et on arendanud välja võime tuvastada talle seadusega antud ulatuses arvutivõrgus äärmuslikku või muud julgeolekuohtlikku tegevust, ning nii tehti ka kindlaks mulluse Anonymouse juhtumi tagamaad.
«Tegelikku ohtu selle ähvarduse taga ei olnud ja tegu oli pigem noorsoopolitsei pädevusse kuuluva sündmusega,» teatas kapo.
Et tõkestada selliste juhtumite otseseks julgeolekuohuks kujunemist, lubab kapo teha tihedat koostööd riigi infosüsteemi ameti, politsei- ja piirivalveameti ning teiste asjakohaste ametkondadega ka tulevikus.
Autonoomsed natsionalistid
Kapo andmetel koguvad Euroopas poolehoidjaid uue põlvkonna paremäärmuslased, nn autonoomsed natsionalistid, kes ei kasuta äratuntavalt äärmuslikku sümboolikat ja varjavad oma hoiakuid avalikkuse eest. Kuid on oma eesmärkide saavutamiseks valmis kasutama vägivalda.
Kapo teatel kardetakse, et just sellistest ringkondadest võivad kasvada välja järgmised paremäärmuslikud terroristid.
Eestis on aga kapo hinnangul anonüümset aktivismi üritatud propageerida mõningate veebilehtede vahendusel, kuid seni edutult. «Meil on paremäärmuslus ülejäänud maailmaga võrreldes selgelt marginaalne ja selle aktiivsete toetajate ring piirdub sadakonna isikuga.»
Saabunud on pronksrahu
Kapo teatel on kadunud ka aprillirahutustega seotud äärmuslus. «Toonased äärmuslike aktsioonide eestvedajad täna enam avalikkuse tähelepanu ei köida, rääkimata kümnete või sadade inimeste meelitamisest.»
Need, keda kuritegelike totalitaarsete režiimide ülistamine emotsionaalsel tasandil sügavalt riivab, on kapo hinnangul saanud tänaseks tagasi usalduse Eesti põhiseadusliku korra suhtes. «Teised, kelle jaoks on oluline sõjas langenute mälestamine, saavad seda teha euroopalike tavade kohaselt ja kedagi solvamata.»