/nginx/o/2008/05/03/37813t1ha1f4.jpg)
Reformierarkondlasest riigikogu liikme Tõnis Kõiv sõnul annaks valitsusse pääsemine Rahvaliidule uue võimaluse tuhast tõusta.
Tõnis Kõiv: Rahvaliit sai võimaluse tuhast tõusta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ega rahvaliitlastel ei ole kerge positsioon. Üleriigiline reiting on näidanud juba üle aasta stabiilselt alla 5 protsendilist toetust. Erakonnal on vahetunud juhid. Kaks riigikogu fraktsiooni liiget on kohtu all. Tuntuid liikmeid lahkub erakonnast,» kirjeldab Kõiv oma blogis.
«Kohalikeks valimisteks valmistumisel eelistavad palju rahvaliitlased minna valimisliiduna, isegi endine erakonna juht kaldub seda varianti eelistama. Valitsusse pääsemine annaks Rahvaliidule uue võimaluse tuhast tõusta.»
Tema sõnul on ka märke sellest, et Rahvaliit on selliseks sammuks valmis. «Rahvaliidu noori vaadates võib arvata, et nad on vägagi valmis. Eks me varsti näe, kui valmis erakonnana nad tegelikult on.»
Kommenteerides lahkhelisid valitsusliidus, märkis Kõiv, et talle tundub, nagu oleks sotsid valinud koalitsioonist lahkumise tee. «Kas nad loodavad nii suurendada oma toetust mõne nädala pärast toimuvatel europarlamendi valimistel? Ajada n-ö pill lõhki ja sõnades seista töörahva õiguste eest või siis hoopis tööandjate «karistamise» eest. Jah, Ivari Padar võib veelgi suurema tõenäosusega Brüsselisse minema pääseda.»
Samas tõdes ta, et rahandusministeerium vajab hädasti juhti, kes rahandust tunneb. «Vajab ka kantslerit, kes riigi rahandusele raskel ajal tööd teeb, mitte ei puhka. Tuleb tunnistada, et ei Siim Kallase ega isegi Aivar Sõerdi rahandusministriks oleku ajal taolisi asju juhtuda poleks saanud.»
Reformierakonna positsioon on tema väitel kindel. «Eesmärk pole ei valitsuskriis ega isegi mitte ainult euro, vaid et Eesti majandus peatselt tõusule pöörduks (euro on üks vahenditest),» kirjutas ta.
«Et Eesti väljuks ülemaailmsest majanduskriisist esimeste seas, muutuks taas välisinvestoritele atraktiivseks, et ettevõtted ei pankrotistuks ja tööandjad looksid uusi töökohti. Kõike seda peab tagama muuhulgas uus töölepinguseadus, mis pooleteise kuu pärast jõustub.»