/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2009/05/15/179518t1h72df.jpg)
Täna avati Tondil endise sõjakoolihoone juures pidulikult mälestussammas 1924. aasta punase riigipöördekatse käigus hukkunud kadettidele.
Tallinnas taasavati Tondi-poiste mälestussammas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna taasavatava mälestussamba lugu on keeruline nagu kogu Eesti riigi sündimise, püsimise, katkemise ja taassünni lugu,» ütles linnapea Edgar Savisaar, kes eemaldas mälestussambalt katte.
Tondi-poiste monumendi taastamise ideega tulid paari aasta eest välja just ajaloolase haridusega Savisaar ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juht Mart Laar. 2007. aasta septembris esitasid Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon ning IRLi fraktsioon linnavolikogus ühise eelnõu kadettide monumendi taastamiseks.
«Seegi on lähiajaloo tähelepanuväärne märk koostöövõimest ühiste aadete nimel,» ütles Savisaar.
Riigikogu liikme Laari sõnul meenutab monument meile 1. detsembrit 1924, kui mõnede meeste julgus, otsustusvõime ja eneseohverdus päästsid Eesti riigi.
«Tartu rahulepingus oli säte, mis ütles, et Venemaa lõpetab õõnestustegevuse Eesti riigi vastu. Lepingu üks sõlmijatest Jaan Poska tuletas juba lepingut riigikogusse tuues kõigile meelde, et see leping on Eestile küll oluline, kuid oma kaitsevõimet hoidmata ei suuda Eesti riik püsima jääda ja enda kaitseks tuleb ka pärast seda lepingut valmis olla. Kahjuks läksid need sõnad paljudel meelest. Kaitseliit saadeti praktiliselt laiali ja kogu riigis võttis maad suur ja rõõmus optimism Nõukogude Venemaa suhtes ja selles suhtes, et Venemaa peab neid lepinguid, mis ta on alla kirjutanud. Hoiatavaid hääli ignoreeriti,» rääkis Laar monumendi avamisel peetud kõnes.
«Tulemused olid näha 1. detsembril 1924, kui Eesti riigi saatus rippus juuksekarva otsas ja vaid väheste meeste julgus ja kangelaslikkus suutsid Eesti päästa sellest saatusest, mille Nõukogude Venemaa juhtkond oli meile ette näinud. Sellepärast ongi oluline, et see monument kõigi nende sündmuste mälestuseks ja õpetuseks siin seisaks. Et me meenutaksime Jaan Poska sõnu, et Eesti ainus võimalus püsima jääda on oma kaitsevõime ja kaitsetahte eest hoolt kanda. Ainult nii saame me kasvatada mehi, kes on valmis Eesti eest sama moodi välja astuma nagu need kadetid 1. detsembril 1924, mil nende tegevus andis otsustava panuse kommunistliku mässu maha surumiseks,» kõneles Laar.
Monumendi avamisel pidas kõne ka Eesti Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Mälestussamba õnnistas sisse Tallinna praost Jaan Tammsalu. Monumendi avamisele oli Rootsist kohale sõitnud ka Tondi Sõjakooli viimase lennu (1940) lõpetanud 92-aastane Jaan Sepp.
Tondi-poiste mälestussamba skulptuurse osa taastas Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans.
Amandus Adamsoni loodud, 1941. aastal hävitatud monument oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis. See püstitati 1928. aastal neljale sõjakooli kadetile - Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasele ja Aleksander Tederile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumise käigus. 1941. aastal hävitatud monument taastati vanade fotode alusel.