Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kõiki puudutav suveaeg tiksub meist sõltumatult

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Pm

Igal kevadel just siis, kui osa meist hommikul juba ise ärkab, tuleb tagasilöök – kell on vaja tund aega ette keerata. Miks peame suveajale üleminekuga elurütmi sassi lööma, kas saame varem ärkamisest ka muud kasu peale pikema valge õhtu? Nii ja naa.

Et tund varem ärkamine lööb elurütmi sassi, tunneme kõik omal nahal vähem või rohkem. «Kevadine kellakeeramine annab kõvasti tunda,» kinnitas Tartu Rukkilille lasteaia vanempedagoog Ly Lõhmus. «Algus on ikka väga raske, pea kõik lapsed muudkui haigutavad ja kõnnivad ringi nagu unised kärbsed.»

Kellakeeramine annab mudilastel tunda kõigis argistes tegevustes: nad ei taha süüa, sest söögiajal pole harjumuspärane söögiaeg. Lõuna ajal ei jää lapsed magama ja pärastlõunal ei taha kuidagi ärgata.

Tagasi üles