/nginx/o/2009/04/21/166783t1hf45d.jpg)
Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: Europarlamendi järgmise koosseisu ajal tekib ilmselt võimalus reformida ELi ühist põllumajanduspoliitikat. Kas ja kuidas seda tuleks teha? Vastab Libertas Eesti esinumber.
See valdkond on lukku löödud aastani 2013. Aastal 2014 võiks toimuda suur muutus ELi põllumajanduses ja selleks tuleb aegsasti valmistuda. Ideaalses olukorras ei subventsioneeriks ükski riik kusagil maailmas odavat toitu, aga riikides, kus põllumajanduslikud olud on kehvad, peaksid talupojad olema kaitstud.
Enne meid kokku lepitud kord Euroopas on väär, mis puutub toetustesse. See, et põllumajandusele soodsas vööndis elavatele talumeestele makstakse preemiaid, tundub ebaloogilisena ja ebanormaalsena meie poolt vaadates. Kas tõesti tuleb karistada Eesti maainimesi selle eest, et elavad kohas, kus olud ja mullad on reeglina kehvad, kus on lühikesed päevad, kus on vaja vilja kuivatada ja hooneid soojustada? Meie saame kuni kolm korda vähem toetust kui parimad talud Euroopas. Sisuliselt on see midagi dumpingu sarnast ELi sees!
Seega on vaja alustada varakult ja oskuslikult läbirääkimisi olukorra normaliseerimiseks. Küsimus on tegelikult põllumajanduspoliitika uues ideoloogilises aluses.
Teine dimensioon peale otseste farmide subventsioneerimise on meetmed, mida kasutatakse maaelu arendamiseks. Neid on vaja ilmselt vähem reformida. Maaelu edendamise toetus peab jätkuma samal ajal, kui Eesti asetab praegusest tublisti suuremat rõhku oma regionaalpoliitika muutmisele.
On vaja lõpetada migratsioonivool maalt linna. Arenenud Euroopa riikides toimib vastupidine protsess - linnainimesed veedavad arvestatava osa oma töönädalast maakohas töötades ja elades. Meil aga läheb elu pidevalt kallimaks ja keerulisemaks nende väheste jaoks, kes endiselt maal elavad.
Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika on üldiselt liiga keeruline. Seda reeglistikku tuleb lihtsustada.