/nginx/o/2009/05/04/172418t1h1242.jpg)
Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: europarlamendi järgmise koosseisu ajal tekib ilmselt võimalus reformida ELi ühist põllumajanduspoliitikat. Kas ja kuidas seda tuleks teha? Vastavad Põllumeeste Kogu kandidaadid.
Eesti Vabariigis on lõputute «reformide» tulemusel põllumajandus sama hästi kui põhja lastud. ELi ühine põllumajanduspoliitika tuleks usaldada asjatundlike inimeste, see tähendab mitte poliitiliste seiklejate, diletantide ja profaanide kätte. Tingimata tuleb arvestada iga liikmesriigi ajaloolisi kogemusi, kohalikke traditsioone ja eripära, soodustada igati mahepõllundust. Miks me ometi varem suutsime ennast ise ära toita ning põllumajandussaadusi teistessegi riikidesse eksportida, nüüd aga veetakse isegi näiteks piim Lätist, munad Leedust, õunad Poolast jms sisse?
Kalju Mätik: Põllumajanduspoliitikat ei saa rajada ainult käesoleva momendi seisu arvestades. Maa elanikkond kasvab kiiresti, juba praegu kannatab suur osa inimestest alatoitluse või nälja käes. On küllalt alust arvata, et tulevikus võib toiduainete tootmine olla üks tasuvamatest tootmisharudest. Riik peab saavutama olukorra, kus elanikkond on varustatud kodumaiste toiduainetega sellisel määral, et mis tahes sündmused mujal maailmas meid nälga ei jätaks. Vajaduse korral tuleb kodumaistele tootjatele maksta toetusi.