Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Rahvakogulane: riik on meie ühistöö vili ja meie vastutusel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Poolest tuhandest kutsutust tuli Rahvakogule kohale 315 inimest. Kes aga oli juba kohal, avaldas varmalt ka oma seisukohti.
Poolest tuhandest kutsutust tuli Rahvakogule kohale 315 inimest. Kes aga oli juba kohal, avaldas varmalt ka oma seisukohti. Foto: Liis Treimann

Pärnust kohale tulnud rahvakogulane Malle Kanep vaatab klaari pilguga oma lauakaaslastele otsa ja ütleb lihtsalt: «Riik on ju meie ühistöö vili. Me kõik peame selle eest vastutuse võtma. Valitsused tulevad ja lähevad, aga rahvas jääb!»

Teisel pool lauda istub teine pärnakas Larissa Segeda, muigab omaette, kuulab, mida tõlgina laua ääres istuv Sergei Metlev talle lauakaaslaste aruteludest tõlgib. «Venelased on neist asjust juba ammu aru saanud, ammu rääkinud. Hea, et eestlased ka lõpuks on hakanud aru saama,» ütleb Segeda kibedalt muiates. «Kui ainult venelasi alla suruti, ei kuulanud eestlased meid, kui eestlasi hakati ka alla suruma, said ka nemad lõpuks aru. Selliseid üritusi, kus rahvale küsimusi esitatakse, peab kogu aeg olema.»

Need on vahejutud ühe Rahvakogu laudkonna vahel. Põhijutud käivad tihedalt ette antud küsimuste ümber. Igaüks ütlebki, mida ta arvab sellest, kuidas parteidele raha anda või kuidas peab riigikogulane vastutama või kes peaks presidenti valima. Kui tekib küsimus, millele ei ole ekspertide ettevalmistatud näidete ja argumentidega paberitel ega ka kellelgi laua ümber arusaadavat vastust, annab lisainfot kõigi teemade tagamaadega kursis olev lauaülem, keda eksperdid eelnevalt on harinud. Aeg-ajalt kutsutakse selgitama ekspert, kes on samas saalis ja vastusteks valmis. Ükski ring sobiva vastuse ümber, ükski peopessa mahtuva puldi nupule vajutus ei tule emotsiooni ajel.

Tagasi üles