Rahvakogu hääletas presidendi otsevalimise idee maha

Tallinna lauluväljaku ruumes kogunenud Rahvakogu hääletas tänase arutelupäeva lõpetuseks maha idee valida presidenti otse. Vaata ka loole lisatud suurt galeriid ürituselt!

Praeguse korra jätkumist pooldas 59 protsenti Rahvakogul osalenutest ning otsevalimisi eelistas seega 41 protsenti.

Presidendi otsevalimine on ettepanek, mida on läbi aegade toodud näiteks populismist - teemast, mida laiad massid tunnetuslikult pooldavad ja mille abil on seega võimalik n-ö odavat populaarsust lõigata, kuid mis tegelikult olukorda ei paranda.

Seda, et Rahvakogu presidendi otsevalimist ei pooldanud, pidas üheks tänase ürituse suuremaks üllatuseks näiteks sotsioloog Juhan Kivirähk (vt videot).

Suhtekorraldaja Allar Tankler aga pakkus, et ilmselt modelleerisid eksperdid Rahvakogule tänaste arvamusküsitluste kohast eeldatavat valmistulemust presidendi otsevalimise korral. «Kuigi ma ei tea küsitlust, mis täna näitaks, et valituks osutuks Edgar Savisaar, ju siis oli mōni piisavalt «hirmuäratav» nimi,» leidis ta.

Järgnevalt toome ära teksti, mille Rahvakogu korraldajad esitasid kohaletulnutele tänase otsustuse abistamiseks.

Eesti on parlamentaarne riik, kus presidendi volitused on küllalt piiratud. Vastavalt põhiseadusele on ta Eesti riigipea, kelle ülesanneteks on Eesti esindamine rahvusvahelises suhtlemises, valitsuse ettepanekul diplomaatiliste esindajate nimetamine ja tagasikutsumine, riigikogu valimiste ja seaduste väljakuulutamine jms.

Rahva jaoks on president eelkõige moraalsete väärtuste ja erakondadeülese sõnumi kandja.

Presidenti valib riigikogu; kui seal ei saa ükski kandidaat 2/3 liikmete toetust, siis valib presidendi riigikogu ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu.

Lisaks oli kirjeldatud, milliseid tagajärgi muutus endaga tõenäoliselt kaasa tooks. Välja toodi kaks:

1. Suureneks rahva võimalus osaleda Eesti riigi juhtide valimises. Samas, kui presidendi volitused
jäävad praegusteks ehk küllaltki piiratuteks, võib tulemuseks olla suurem lõhe rahva ootuste ja presidendi võimaluste vahel.

2. Otse rahva käest saadud mandaat võib tekitada vajaduse vaadata üle ka presidendi ülesanded,
pädevuse ja suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega, selle tulemuseks võib olla loobumine
praegusest parlamendikesksest riigikorraldusest.

Teiste riikide kogemus näitab, et kui otse valitava presidendi õigused on parlamentaarsele riigile kohaselt piiratud, tekib rahva seas pettumus. Otse valitud presidendilt oodatakse usalduse kaotanud valitsuse ja ministrite väljavahetamist, õigust suunata sotsiaalpoliitikat jne. Parlamentaarses riigis presidendil selliseid õigusi ei ole.

Siit leiab Rahvakogu tänased otsused, alustades värskematest (tulemused on esialgsed ja võivad hiljem natuke täpsustuda):

VIIES OSA: VALIJA KAALUKAMAKS

1. KÜSIMUS. Kompensatsioonimandaadid riigikogu valimistel. Variandid:

1. Jätkata kompensatsioonimandaatide jaotamist praegusel kujul;
2. Jaotada kompensatsioonimandaadid, lähtudes kandidaadile antud toetusest (kuna ringkonnad on eri suurusega, ei saa kandidaatide järjestamise aluseks olla häälte arv, vaid näiteks häälte suhe ringkonna lihtkvooti); Toetas - 52 protsenti.
3. Loobuda kompensatsioonimandaatidest ning jagada kõik riigikogu kohad ringkondades.

2. KÜSIMUS. Üksikkandidaatide riigikokku valituks osutumise tingimuste lihtsustamine. Variandid:

1. Jätta kehtima praegune kord, kus üksikkandidaat peab koguma oma ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli;
2. Võrdsustada üksikkandidaadi valituks osutumise tingimused erakonna nimekirja tingimustega ehk ta saab mandaadi, kui on kogunud vähemalt 75% lihtkvoodiks vajalikest häältest. Toetas - 92 protsenti.

3. KÜSIMUS. Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus. Variandid:

1. Jätta kehtima praegune kord, kus kandidaadil ei ole kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata;
2. Kehtestada valituks osutumise korral kohustus esinduskogus tööle asuda, millest võib loobuda vaid teatud erandlikel juhtudel. Toetas - 93,4 protsenti.

4. KÜSIMUS. Presidendi otsevalimine. Variandid:

1. Jätta kehtima praegune kord, kus presidendi valib riigikogu või valimiskogu; Toetas - 59 protsenti.
2. Muuta põhiseadust ja valida president üldvalimistel.
 

NELJAS OSA - ERAKONDADE KONKURENTS

1. KÜSIMUS. Erakonna asutamiseks nõutava liikmete arvu vähendamine. Variandid:

1. Jätta kehtima praegune kord, kus erakonna asutamiseks on vaja 1000 liiget; Toetas - 39 protsenti.
2. Lubada erakond asutada 200 liikmega, nagu enne 1995. sastat. Toetas – 55 protsenti
3. Lubada erakond asutada kahe liikmega, nagu ülejäänud mittetulundusühingute puhul. Toetas – 6 protsenti.

2. KÜSIMUS. Poliitilise reklaami mahu piiramine. Variandid:

1. Jätta kehtima praegune reklaamipiirangute kord; Toetas - 13 protsenti.
2. Loobuda praegustest piirangutest poliitilisele välireklaamile; Toetas - 1,5 protsenti.
3. Kehtestada ülempiir poliitilise reklaami kulule; Toetas – 42,7 protsenti
4. Kehtestada ülempiir poliitilise reklaami mahtudele (näiteks välireklaamide mõõdud ja kohad, tele- ja raadioreklaamide pikkus ja eetrisoleku ajad vms). Toetas – 42,7 protsenti (viik)

3. KÜSIMUS. Kautsjoninõuete vähendamine. Variandid:

1. Jätta kautsjonisüsteem alles praegusel kujul; Toetas - 27 protsenti.
2. Vähendada kautsjoni suurust poole võrra; Toetas - 29 protsenti.
3. Võimaldada kautsjon asendada teatud hulga toetusallkirjade kogumisega. Toetas - 44 protsenti.

4. KÜSIMUS. Valimiskünnise langetamine.

1. Jätkata praeguse, 5-protsendise valimiskünnisega; Toetas - 25 protsenti.
2. Langetada valimiskünnis 3 protsendile. Toetas – 75 protsenti.

TÄHTSUSPINGERIDA. Rahvakogulaste meelest on neist neljast olulisim küsimus poliitilise reklaami piiramine.

Järgnevalt esitame Rahvakogu varasemad seisukohad täna arutatud küsimuste kaupa ajalises järjestuses.

ESIMENE OSA: RAHVA KAASATUS

1. KÜSIMUS: kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda?

Jah – 84 protsenti
Ei – 16 protsenti

2. KÜSIMUS: Rahvakogu jätkamine ühisloomeksekkonnana. Millist varianti pooldad?

1. Jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi. Toetas – 71 protsenti.

2. Näha riigieelarvest ette vahendid Rahvakogu alaliseks tegutsemiseks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja riigikogule esitada. Toetas – 29 protsenti.

3. KÜSIMUS: Kas pooldad ideed kohustada riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja?

Jah - 95 protsenti
Ei – 5 protsenti

4. KÜSIMUS: Kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda?

Jah – 75 protsenti
Ei – 25 protsenti

TÄHTSUSPINGERIDA: Olulisim on Rahvakogu meelest seadustada rahvaalgatus – seda pooldas 42 protsenti. Tähtsuselt teiseks peeti esimest küsimust 24 protsendiga.

TEINE OSA: ERAKONDADE RAHASTAMINE

1. KÜSIMUS. Riigitoetus ja saadud häälet arv. Millist varianti pooldad?

1. Jätta kehtima praegune kord, kus erakondade riigieelarveline toetus on seotud valimistel saadud riigikogu kohtade arvuga. Toetas – 13 protsenti.

2. Muuta praegust süsteemi nii, et pool toetust jagatakse riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ning pool toetust kõigile valimistel kandideerinud erakondadele vastavalt saadud häälte arvule. Toetas – 87 protsenti.

2. KÜSIMUS. Kes tohib erakonnale annetada? Millist varianti pooldad?

1. Jätta kehtima praegune kord, kus erakonnale tohib annetada ainult üksikisik. Toetas – 78 protsenti.

2. Muuta praegust korda ja lubada erakondadele annetada ka juriidilistel isikutel, see tähendab äriühingutel ja mittetulundusühendustel. Toetas – 22 protsenti.

3. KÜSIMUS. Ebaseadustlike annetuste karistamine. Millist varianti pooldad?

1. Säilitada praegune olukord, kus erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juiidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest ei ole kriminaalvastutust ette nähtud. Toetas – 15 protsenti.

2. Muuta õigusakte selliselt, et erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest nähakse ette kriminaalvastustus. Toetas – 85 protsenti.

4. KÜSIMUS. Erakondade rahastamise kontrollorganis volituste suurendamine. Millist varianti pooldad?

1. Jätkata praeguse süsteemiga, kus kontrollitakse tulude ja laekumiste seaduslikkust ning vaid valimiskamppania kulusid. Toetas – 14 protsenti.

2. Suurendada erakondade rahastamise järelevalve organi volitusi kontrollida riigi rahastatud erakondade ja nende sidusorganisatsioondie kogu majandustegevust. Toetas – 86 protsenti.

TÄHTSUSPINGERIDA: Olulisim on Rahvakogu meelest erakondade kontrollorgani võimu suurendamine – seda pooldas 36 protsenti. Tähtsuselt teiseks peeti esimest küsimust 28 protsendiga.

KOLMAS OSA: POLITISEERITUSE VÄHENDAMINE

1. KÜSIMUS. Riigikogu liikmete kuulumine riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Variandid:

1. Jätkata praeguse süsteemiga, kus riigikogu liikmed võivad kuuluda nõukogudesse ja saada selle eest töötasu;
2. Keelata riigikogu liikmetel nõukogudesse kuuluda; Toetas – 62 protsenti.
3. Lubada riigikogu liikmetel küll nõukogudesse kuuluda, aga mitte lubada selle eest töötasu saada.

2. KÜSIMUS. Riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus. Küsimus: kas pooldad ideed kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus?

Jah - Võitis
Ei

TÄHTSUSPINGERIDA: Rahvakogulased pidasid seadusega rolli ja vastutuse kehtestamist kuulumise keelamise teemast olulisemaks.

Täna kella 18ni kestnud arutelupäeval kujundati seisukoht kokku 18 küsimuses. Kutsutud 500 osalejast tuli Rahvakogule kohale ligikaudu 300.

Rahvakogu arutelupäeval välja sõelutavad ettepanekud annab president Toomas Hendrik Ilves riigikogule üle teisipäeva hommikul.