/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/31/29796t1h1818.jpg)
Leedu peaminister Algirdas Butkevičius tegi Läänemeremaade peaministrite kohtumisel Peterburis üleskutse uurida Läänemerre uputatud keemiarelvi, vältimaks reostust ja hoidmaks bioloogilist mitmekesisust.
Leedu peaminister kutsus üles uurima Läänemerre uputatud keemiarelvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sarnaselt teistele riikidele oleme ka meie silmitsi merre uputatud keemiarelvade probleemiga. Me peame jätkama Läänemerre uputatud keemiarelvade uurimist,» vahendas pressiteenistus Butkevičiuse reedel öeldud sõnu.
Peaministri sõnul arutatakse Läänemere keskkonna olukorda ja selle mõju regionaalsele arengule ka tänavu novembris Vilniuses , kui Leedu võõrustab Euroopa Liidu eesistujana vastavasisulist foorumit.
II maailmasõja järel uputas NSV Liit Läänemerre sadu tuhandeid tonne ohtlikke kemikaale, ajakirjanduse andmetel on ainuüksi Taani ja Norra vahel asuvasse Skagerraki väina uputatud umbes 170 000 tonni keemiarelvi. Kokku uputati sõja järel merre teadaolevalt üle 500 000 kemikaalidega täidetud lennukipommi, kanistri, konteineri ja puidust kasti.
Keemiarelv uputati kohtades, kus veesügavus on ligi 100 meetrit. Kestad, mille sisemuses paiknesid mürgised ained, roostetasid väga erine kiirusega, mistõttu toimub kemikaalide leke erineval ajal.
Viimane dokumenteeritud vahejuhtum Läänemerre uputatud keemiarelvaga oli 2007. aastal, kui Taani kalurid püüdsid traali kuus kilogrammi sinepigaasi (ipriiti), mis tekitab põletushaavu, hingamis- ja nägemishäireid.