Savisaarega seotud kohtuotsus: Šveitsi kontol olnud raha pidi minema parteile

Edgar Savisaar Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Šveitsi kriminaalkohtu mullusest otsusest selgub, et Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaarega seostatud Šveitsi kontol oli 470 000 eurot, mis pidanuks minema kirjastamise ja partei kampaaniaga seotud kulude katteks.

Keskerakond on juba teatanud, et väide, nagu oleks Keskerakond pidanud saama Šveitsist raha, ei vasta tõele. Partei peasekretäri Priit Toobali sõnul pole erakond saanud Šveitsist toetust üheltki eraisikult, ettevõttelt ega organisatsioonilt ning samuti pole keegi sealt riigist Keskerakonnaga ühendust võtnud ja toetamise soovi avaldanud.

Kaitsepolitsei alustas Savisaare tegevuse uurimiseks rahapesu käsitleva paragrahvi alusel kriminaalmenetlust 2011. aasta 3. veebruaril ning 9. veebruaril esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabipalve, et saada Savisaare ning tema laenuga seotud inimeste ja firmade kohta Šveitsi pankadest andmeid.

Šveitsi kohtuotsuse kohaselt oli järelepärimine muu hulgas seotud 2009. aasta detsembris tehtud 173 551 euro suuruse maksega.

Savisaar ise on varem selgitanud, et võttis laenu 2009. aasta oktoobris esmalt oma toonase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegadele kuuluvalt osaühingult ning maksis selle tagasi sama aasta detsembris, võttes selleks omakorda laenu Liechtensteini ärimehelt ja juristilt Peter Kaiserilt. Toona ütles ta, et laen on võetud kaheksaprotsendilise intressiga kaheksaks aastaks.

173 551 euro suurune võlgnevus püsis Savisaarel ka veel eelmise majanduslike huvide deklaratsiooni järgi, lisaks oli tal teinegi, 33 848 euro suurune eraisikult võetud laen. Selle laenu taga on ärimees Aleksander Kofkin, kes kinnitas sügisel, et on andnud Savisaarele laenu ning toetanud ka nende mõlema ja veel mõne inimesega seotud välismaist juriidilist isikut, mis tegeles trüki- ja kirjastustegevusega.

Savisaar märkis suvel, et Šveitsis asutatud fond Arsai Invest loodi tsentristliku maailmavaate ja sellekohase kirjanduse väljaandmise toetamiseks 1997. aastal ning on praeguseks tegevuse lõpetanud.

Sama fondi puudutab ka Šveitsi kohtuotsus. Kuigi otsuses pole nimetatud ühegi inimese ega firma nime, selgub sealt, et saldeeritud kontodel oli 470 000 eurot, mis tulnuks 2011. aasta veebruari algul edastatud taotluse järgi tšekiga välja maksta. Aktsiaselts G andis sama aasta 7. veebruaril teada, et raha võtab kassast sularahas välja isik H.

Kohtu kinnitusel pole kaebaja neid väiteid eitanud nagu ka seda, et isik, keda otsuses tähistatakse tähega I, võttis raha tšeki alusel välja. Kaebaja vastuväide, et tšekk anti I-le, et katta kirjastamise ja partei kampaaniaga seotud kulusid, ei muuda midagi, märkis kohus.

Kuigi kaebaja leidis, et õigusabipalve täitmisest tuleb keelduda, toetasid selle rahuldamist kõik Šveitsi kohtuastmed ning viimane osa taotluse põhjal välja antud dokumentidest saabus prokuratuuri teatel Eestisse möödunud aasta oktoobri alguses.

Sama kuu keskel pöördusid Kofkin ja Savisaar õigusabipalve pärast kohtusse ka Eestis. Halduskohtule esitatud kaebuses soovisid nad, et õigusabipalve võetaks tagasi, keelataks selle alusel saadud teabe kasutamine ja lükataks ümber ebaõiged faktiväited.

Kesknädala teatel märgiti õigusabitaotluses näiteks seda, et Kofkin võib olla andnud Savisaarele ebaseaduslikult raha, et võita vorstikioskite konkurss, püstitada kooskõlastuseta kioskid ja need tagantjärele seadustada ning lihtsustada ka hotelliehituse käiku ja seadustada kõrvalekaldeid ehitusnõuetest. Kofkin teatas seejärel, et prokuratuuri poolt välisriikidesse saadetud teave Savisaarele või mõnele teisele Tallinna linnavalitsuse ametnikule pistise või altkäemaksu andmise kohta või osalemise kohta rahapesus on ebaõige ja tema isikut laimav.

Kaebajad pidasid ka kohtule esitatud kaebuses ebaõigeks ja ebakohaseks õigusabipalves sisalduvaid väiteid, et Kofkin võib olla andnud ja Savisaar võtnud altkäemaksu või pistist ning toime pannud rahapesu. Samuti polnud nad rahul väidetega, et toidukioskite konkursil osalemiseks anti Savisaare korraldusel aega ainult 11 tööpäeva, Kofkin teadis konkursist juba ette, tema toidukioskitele anti Tallinna linna poolt kooskõlastused pärast kioskite avamist, linn võimaldas Kofkinil hoonete ehitamisel mitte kinni pidada ehitusprojektidest ning kõrvalekalded seadustati Savisaare surve tagajärjel.

Vaidlus lõppes kahe nädala eest riigikohtu otsusega, mis jättis prokuratuuri vastu esitatud kaebuse rahuldamata.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder kinnitas täna Postimehele, et Savisaart puudutav kriminaalasi on praegu kaitsepolitseis eeluurimisel ning pole võimalik prognoosida, kui kaua menetlus võib veel kesta.

Tema sõnul sõltub see paljudest teguritest, muu hulgas rahvusvahelisest õigusabikoostööst, mis võtab paraku palju aega. «Näiteks meedias kajastatud õigusabipalve saadeti teele 2011. aasta alguses ja vastus sellele laekus eelmisel sügisel ehk poolteist aastat hiljem,» nentis Põder.